Maxim Mjödovi fotoprojekt näitab dokumentaalfotograafiat ühes selle inimlikumas vormis – perealbumite kaudu, pakkudes samas tänu Maxim Mjödovi tehnilisele meisterlikkusele võimalust saada osa analoogfotograafia maagiast ning fotokunsti võimalustest.

Maxim Mjödov: „Kaksteist aastat tagasi leidsin tänavalt prügikasti kõrvale jäetud paki 35mm filmirullidega. Tegemist oli üllatavalt hästi säilinud nõukogudeaegsete mustvalgete filmidega papist originaalümbristes. Miskipärast ei osanud ma kahtlustada, et enamus neist on juba täis pildistatud ja ära ilmutatud. Möödus kümmekond aastat, enne kui paki oma kapist jälle avastasin ning lõpuks karpe ja nende sisu lähemalt uurima hakkasin. Hariliku pliiatsi kritseldused pappümbristel paigutasid filmid aastaisse 1958-1968. Olin avastanud ühe Nõukogude Eesti pere arhiivi, mis üsnagi tavapäraselt jäädvustatud põhiliselt pühade ja puhkuste ajal. Enam kui tuhandet kaadrit läbi vaadates rullus mu ees lahti ere ja meeleolukas maailm täis lustlikke tegelaskujusid — nagu mustvalge komöödiaklassika.”

Näitusele tulevad 30 suureformaadilst tööd, mis on negatiividest hõbeželatiin protsessi kasutades käsitsi ilmutatud ja toonitud erilise autoritehnikaga, eksponeeritud kõrvuti koos fotodega originaalümbristest.

Näitus jääb avatuks 27. juunini 2018.