Näeme uut Trumpi maailmakorda, kus kõik otsustatakse nö esimeste meeste poolt. Euroopa Liidus toimib selline asi summititel - aga toimimise eelduseks on paika pandud institutsioonid ja reeglid. Trumpi puhul teab ainult tema ise. Konkreetselt Kimi osas näib suurim probleem olevatki desarmeerimismehhanismide jms suur detailsus, mis nõuab toimimiseks väga pikka ja vaevalist diplomaatiat.

Trump ütles äsja lõppenud pressikonverentsil, et mingeid järeleandmisi USA ei tee. Mis on sellisel juhul Kimi huvid?

Kimi osas ma arvan, et teda motiveerib ellujäämisinstinkt. Võib-olla oskab Trump seda ekspluateerida. Aga jällegi, keegi ei tea, mis saab homme või ülehomme.

Kui palju võis halba teha see, et kohtumisega kaotati ära üks võimalusi Kimile survet avaldada?

Trump ilmselt eeldab, et Kim on tema nö klient. See on Trumpi jaoks ka risk: kui klient ei kuula sõna ja tuumakemplemine taastub, näib Trump nõrgana. Seetõttu tundub mulle Trumpi meetod eriti riskantsena, kuna diili läbikukkumisel on ainus võimalus tema jaoks nägu säästa mingit sorti sõjaline lahendus.

Nii et mõlemad on nüüd üksteise külge otsekui köidetud?

Ma arvan, et kõige täpsem on maffiaterminoloogia. Trump pakub Kimile katust. Kim peab nüüd Trumpi sõna kuulama. Ja kui ei kuula, siis...