Rootsis kunstnikeks kasvanud Süüria noormehed näitavad KuKus pagulasgraafikat
„See oli vist 2015. aasta märtsis, kui nad pommitasid Aleppo ülikooli ja ma olin sellest vist umbes 300 meetri kaugusel,” meenutas Bakri Wazzani oma kõige lähemat kokkupuudet Süüria kodusõjaga, istudes Tallinnas Vabaduse väljakul KuKu klubi ees päikse käes kohvitassi taga. „Minu jaoks oli tunne, nagu oleksin mingis Hollywoodi filmis,” tõdes ta. „Ilm oli umbes selline nagu täna, me istusime õues ja mõlemal mu sõbral olid päikseprillid ees. Kaks pommi kukkus. Kui esimene tuli, jooksime kõik tuppa. Üks sõber avastas, et jumal hoidku, mul ei olegi päikseprille kaasas, ma pean õue tagasi minema! Ja ta lihtsalt jooksis õue ja tõi need ära.” Bakri ja tema sõber Fadi Abboudi naersid seda kõike meenutades, et tagantjärele tunduvadki need olukorrad jaburad.