Riigikokku pürgiva üheksa* erakonna valimisprogrammides kasutatakse mõistet „vabadus" ühiskonna põhiväärtuste kontekstis kokku vähemalt 46 korda ning „demokraatiat" vähemalt 60 korda (ka liitsõnades). Julgeoleku ja õigusloome vahendite kõrval on mainitud väärtuste kaitsmisel tähtis, et meie enda ning teiste meie jaoks oluliste ühiskondade suur enamus peaks neid inimese normaalse elu põhiliseks tingimuseks ja näeks neid läbi õpetliku minevikuprisma.

Riiklik huvi

Eesti loo uurimine ja rääkimine siin ja väljapoole ei ole kõrvaline tegevus, vaid riikliku huvi osa, sest see aitab ennetada vabadust põlgavate jõudude tõusu ning toetab demokraatiale ja vabadusele rajatud maailmakorda, mille osana saame end turvaliselt tunda (meenutagem meie riiklust katkestanud 1939. a Molotov-Ribbentropi pakti).

Meie võimalused mõjutada välisilma enda kasuks on tagasihoidlikud. Kuid Eestil on midagi, mis saab puudutada kui mitte otse teiste riikide juhtkondi, siis neid valinud rahvaid - veenvus ajalooteadmiste ja -kogemuse sidumisel aktuaalsete väljakutsetega. Meie lugu on innustav kõigile, kes vabaduse eest seisavad - sellel on käimapanev jõud.

20. sajandil on siin maal kokku saanud omariiklus, kaks kommunistlikku ja üks natsionaalsotsialistlik okupatsioon ning kord passiivne, kord uskumatult aktiivne vabadusvõitlus. Tunnetasime täiel määral, mis on vabaduse ja demokraatia hind ja nende kaotamise tagajärjed. Teame, kuidas totalitarismi eri vormid moonutavad inimest, võtavad temalt südametunnistuse.

Osa Eesti missioonist

Mitte kõik erakonnad ei pidanud oluliseks ajalooidentiteedi teemat lahti kirjutada, ent programmide väärtusluustikku mõista püüdes valdab tunne, et enamus neist pigem nõustub, et totalitaarse kogemuse teadvustamine ja uurimine ning maailmale hariduslikus võtmes esitlemine võiks olla osa Eesti missioonist. See on ka meie kohus nende ees, kes vaba Eesti nimel võitlesid ja kannatasid.

Eesti Mälu Instituut on Eesti riigi toel juba alustanud Rahvusvahelise Kommunismiohvrite Mälestusmuuseumi ja teaduskeskuse rajamisega Patarei vanglasse Tallinnas. Algatuse eesmärk on laiahaardeline - koostöös välispartneritega levitada maailmas teadmisi erinevate riikide kogemusest totalitaarsete ideoloogiate ja režiimidega, neid uurida ning olla rahvusvahelise mõttevahetuse koht. Kuigi hoone müük eraomandisse koos muuseumi klausliga (valitsuse otsus) on alles pooleli, saame juba kevadel avada osa Patareist rahvale - sinna tuleb näitus hoone ajaloost ja kommunistlikest kuritegudest. Teatavasti on Patareid kasutanud nii Nõukogude Liidu (1940-1941, 1944-1991) kui Natsi Saksamaa (1941-1944) julgeolekuorganid tuhandete inimeste vangistamiseks ja piinamiseks. Ent see näitus ei päästa üliväärtuslikku rajatist ega ole veel muuseum.

Patarei kordategemine koostöös erasektoriga, kirjeldatud rahvusvahelise haridus- ja teaduskeskuse loomine sinna oleks võimas viis, kuidas toetada vabaduse ja demokraatia püsimist selle tegelikku, inimsaatustega kõnelevat väärtust näidates. Patareid külastaksid kümned tuhanded Eesti külalised, seal leiaksid aset rahvusvahelised üritused ning loomulikult see oleks ka meie inimestele oluline koht, sest me ise pole ka kaitstud ohtliku unustamise ja mineviku naeruvääristamise eest.

Mullu augustis Maarjamäel avatud Eesti kommunismiohvrite memoriaal laieneb - inimeste toel selguvad seni teadmata olnud saatused, uued nüansid mis lisatakse pidevalt Eesti Mälu Instituudi hallatavasse e-memoriaali (www.memoriaal.ee) ning hiljem ka nimeplaatidena mälestusseinale. See tuletab meelde, et oma ajalooga tuleb veel palju tööd teha. Ükski ohver ei tohi olla unustatud.

Lõpetuseks: ajaloo traagiliste sündmuste sügav teadvustamine ja selle teadmise jagamine ei ole „vana joru ajamine", mis ei sobi aktuaalsesse debatti, vaid sellel on suur kasutegur, sest tegu on vaktsiiniga totalitarismi eest nii meie enda koduhoovis kui ka globaalselt mõeldes.

*Reformierakond, Isamaa, Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti 200, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Vabaerakond, Erakond Eestimaa Rohelised, Elurikkuse Erakond.