Kummaline tõesti. Volkonski oli minu jaoks ebajumal. Tema teatrirollid ja ülesastumised Propelleriga mõjusid lausa müstiliselt. Mõtlesin noorena, et tahaksin olla sama naljakas ja pidevat kõneainet andev nagu Volkonski.

Kuidas teile homoseksualistiks ja veidrikuks muudetud Nokia juhi Jorma Ollila roll meeldis?

Mulle meeldis see väga. Usun, et tegemist on minu senise lavakarjääri tipphetkega. Esialgu ei teadnud ma sellest näidendist midagi. Proovi minnes seadsin ainsaks tingimuseks, et ajad ei kattuks abikaasa Katariina (Katariina Lauk–Tamm – toim) töödega. Kogu meie elu tiirleb väikese tütre ümber. Üheaegset tööd ei saa endale lubada, sest me pole lapsele hoidjat võtnud. Meie tütar on väga eriline laps.

Kuidas see kohati üsna räige tekst mõjus?

Lugema hakates sain täieliku šoki. Ma ei osanud karta, et maailmas taoline näidend võiks eksisteerida. Meil on kodus traditsiooniks teineteisele uute rollide ettelugemine. Katariina ütles, et tema ei suuda Jorma Ollila teksti kuulata. Ka teatrisse tuli ta seda vaatama tükk aega pärast esietendust. Proovide ajal oli tal kaksipidine seisukoht: ühel õhtul teatas kindlalt, et tema seda lavastust näha ei taha, teisel päeval aga küsis esietenduse kuupäeva. Ka sõber Guido Kanguri meelest on “Connecting people” meelevigase inimese kirjutatud. Mina jällegi arvan vastupidi, et see on geeniuse looming. Pean seda tänapäeva Soome eeposeks.

Milliste stseenide mängimine publiku ees näis võimatuna?

Päris esimest stseeni pelgasin küll. Pidin eesreas istuval naisterahval seelikusaba üles tõstma ja küsima, et kus tal see emakapõhi asub. Ma ei kujutanud ette, kuidas sellist asja on võimalik labaseks muutumata teha. Aga hiljem õnnestus. Kindlasti ei püüdnud ma selle rolliga halvustada Jorma Ollilat. Pean teda heas mõttes üliinimeseks. Tegelikult ei tea ka soomlased Ollilast kuigi palju, sest ta esineb üsna harva ega anna intervjuusid. Tema kohta levivadki peamiselt legendid rahva hulgas.

Kuivõrd vastuvõetav on teile ropendamine?

Mida aeg edasi, seda reserveeritumaks muutun. Üsna tugev enesekontroll on pidevalt peal. Jälgin ikka väga, mida räägin. Nii soomlastes kui ka eestlastes on väga tugev sisemine enesetsensuur. Teame täpselt, mida tohime ütelda ja mida mitte.

Nokia maailmas on suur osa trendidel ja brändidel. Kui suur kaubamärkide kummardaja teie olete?

Kuidas kunagi, mõnikord lähevad trendid tõesti korda. Samas olen üsna tundlik asjade suhtes, mis võivad mulle tähelepanu tõmmata. Mäletan hästi, millise tormi põhjustas poolemiljonilise džiibi liisimine. Tookord kirjutas Õhtuleht, et Raivo E. Tamm ostis hirmkalli auto. Tegelikult võtsin selle liisinguga. Meie perel polnud midagi peale pisikese kahetoalise korteri. Elu kulges suurel määral autoga ühest kohast teise sõites. Kahjuks ei olnud ma tol hetkel niivõrd paksu nahaga, et minu kohta kirjutatu või öeldu korda poleks läinud. Solvun mõnikord üsna rängalt.

##Inimestel on ettekujutus, milline peaks olema pühendunud kunstiinimese elu. Sellega ei käi kokku asjade kultus. Või kuidas?

Jah, mind peetaksegi seetõttu rohkem reklaamilugejaks. Kuigi tegelikult pole ma aasta otsa ühtegi reklaami lugenud. Reklaamipausi ajal võib kuulda hoopis kunstiliselt väga kõrgel tasemel Linnateatri näitlejate hääli tutvustamas majoneesi või pesuvahendit. Olen kuulnud, et mingites ringkondades kutsutakse mind härra Hääleks.

Ütlete julgelt, et raha on teie jaoks väga tähtis?

Kindlasti on raha minu jaoks tähtis. Muidugi oleks meeldiv rikkaks saada vaid teatritööd tehes. Mina ei pea aga õhtujuhi rolli sugugi halvemaks. Ma ei tunne, et erinevad tööd mind killustaksid. Olen terve jaanuari ja veebruari kodus istunud ning peamiselt lapsehoidmisega tegelnud.

Kas te ei karda, et lavastajate silmis võivad reklaamimaiguga tööd teid devalveerida?

Leidub ka selliseid lavastajaid. Aga tegelikult jõudis üsna ammu kohale, et eesti teatris ei saa mul olla väga suuri ambitsioone. Seetõttu olen oma tegemised sättinud nii, et teatrile võiks pühenduda minu abikaasa. Pean teda parimaks Eesti naisnäitlejaks. Ja endast oluliselt andekamaks.

Kui raske on mehena tunnistada abikaasa lennukamat karjääri?

Minu jaoks pole see raske. Olen temast jällegi teistes asjades parem. Katariina ütleb näiteks, et tema ei suuda õhtut juhtida nii hästi, kui mina seda teen.

Millal jõudsite tõdemuseni, et teil ei saa olla eesti teatris suuri ambitsioone?

Mingil hetkel tundsin, et minul pole mõtet oodata teatrimaastikul tituleeritud tulevikku. Ma pole kõikvõimalike žüriide ja teatrikriitikute lemmik. Muidugi pistab hinges okas, kui tunnistan, et ma neile korda ei lähe.

Kolleegid on nii mõnigi kord öelnud, et selle või teise rolli eest saad kindlasti teatripreemia. See teeb paratamatult kõrvad soojaks. Lähed ja võtad “Teater. Muusika. Kino” kätte ning otsid oma nime nominentide hulgast. Ja kui sa sealt kunagi ennast ei leia, siis saad tasapisi aru, et ju see siis polegi sinu tee.

Kas selle teadmisega oli kerge leppida?

Kindlasti ei olnud. Aga mul on vastukaaluks publiku soosing. Inimesed tulevad tänaval juurde, võtavad nööbist kinni ja ütlevad, et olen nende lemmiknäitleja.

Tagasi vaadates tuleb tunnistada, et osa võimalustest mängisin ka ise maha. Näiteks sellega, et otsustasin noore näitlejana Vanalinnastuudio kasuks, kus jäin üsna kängu. Sealt ka hilisemad kibestumised.

Mehelt oodatakse palehigis töö rabamist. Kui rõõmsal meelel te vabakutselisena kuudepikkusi kodus istumise perioode talute?

Suudan paari teatrivälise tööga raha nii palju majja tuua, et nälga jäämist pole karta. Aga pikemat kodus olemist ma ei põe. Kuna praegu on mul palju vaba aega, siis tegelen muude huvitavate asjadega. Käin näiteks lennukoolis.

Enne Linnateatrisse minekut olite samuti vabakutseline. Kas teid tõesti ei häiri kindla töökohata olek?

Mulle meeldib iseenda ülemust mängida. Teatri palgal olles kehtestatakse kõiksugu keelde ja piiranguid. Häirib see, kui tuleb mujalt põnevaid pakkumisi, kuid neid ei saa vastu võtta. Samal ajal ei pruugi sul olla ka koduteatris korralikku rakendust.

Millega igavlev näitleja oma päeva sisustab?

Lööb lihtsalt aega surnuks. Või siis napsutab. Minul on sedavõrd nõrk tervis, et alkoholi ei saa endale eriti palju lubada. Õhtul paar pitsi konjakit kohvi juurde tekitab hommikuks tugeva südamepuperduse. Praegu olen täiskarsklane. Ka suitsetamise jätsin maha, kuna olen potentsiaalne astmaatik. Meil on suguvõsas soodumus astmale.

Linnateatrist lahkumist põhjendasite tervisehädadega. Noore mehe kohta üsna tavatu ülestunnistus. Eestis ollakse harjunud, et mees pole kunagi haige ja kui ongi, siis sureb tööpostil.

Tegelikult oodati, et ütlen lahkumise põhjuseks hoopis midagi muud. Aga mina ütlesin välja vaid ühe põhjuse kümnest.

Mis teie tervisel siis ikkagi viga on?

Aeg-ajalt on mingid kõhuprobleemid ja kaelavalud. Käisin tuntud nõelraviarsti doktor Tiigi juures. Ta ütles, et olen energiast täiesti tühi. Ime, et üldse püsti püsin. See muidugi ehmatas ära.

Millest see energiapuudus tingitud oli?

(Raivo E. Tamm mõtleb pikalt - toim). Tunnistan ausalt, et polnud rahul nende rollidega, mida Linnateater mulle pakkus. See tekitas terviseprobleeme, kui “närvid läbi” situatsiooni kohta võib nii öelda.

Kuid sellest võib ikkagi järeldada, et tervisesse suhtute täie tõsidusega?

Jah, pabistan oma tervise pärast üsna kõvasti. Kui tuleb mingi pisikenegi häda külge, siis muretsen kohutavalt. See paanika krimpsutab mu sisemiselt päris ära.

Äkki on tegemist hüpohondria ehk paanilise haiguste hirmuga?

Sellele pole ma mõelnud. Mingi hetk tekib tunne, et nüüd lähen arsti juurde ja püüan abi saada. Teatud aja pärast aga tunnen, et nüüd aitab nendest arsti juures käimistest. Tulevad muud tööd ja tegemised peale.

Vahepeal tegelesite joogaga ega söönud pärast kella kuut. Kuidas on seis praegu taolise distsipliiniga?

Viimasel ajal pole joogavõimlemisega enam tegelnud. Lapsehoidmine võtab üsna läbi. Tegelikult tuleks muidugi rohkem liigutada. Praegu katsun uuesti hoida seda distsipliini, et pärast kella kuut enam ei söö. Võtsin vahepeal liiga palju juurde. Katariinale ei meeldi karvavõrdki minu tüsenemine. Ta annab ikka mõista, kui mul mõni kilo jälle juurde on tulnud. Minu ideaalkaaluks on 75 kilo.

Kas peate endiselt päevikut?

Pean küll. Praegu üsna väikses mahus, märkmikulehekülg päevas. Elan huvitavat elu ning oleks kahju, kui see lihtsalt kuhugi aegade hämarusse kaoks. Kirjapandut on huvitav endal hiljem üle lugeda. Elan emotsioone päevikusse välja. Olen mõelnud, milline skandaal tõuseks, kui kirjutatu avalikuks saaks. Kirjutan seal mõne tuntud inimese kohta ikka väga tigedalt. Mõnikord, kui midagi juhtub, siis mõtlen juba laused peas valmis, kuidas seda kirja panna. Arvan, et lapsed ja lapselapsed loevad neid päevikuid kunagi huviga. Ka kõikidele fotodele kirjutan alati pikad jutud taha.

Kuivõrd tüdinud olete Allan Petersoni rollist seriaalis ”Õnne 13”?

Sellest olen tõesti tüdinud. Ma ei vaevle Allaniga sarnaselt keskeakriisi paines. Mingitel aastatel tundsin, et mängin Õnne 13-s täpselt iseenda elu. Elasin samuti ema kapi taga Mustamäel ning esimene kooselu laguneski suuresti sel põhjusel. Kohati tundus lausa müstiline, et seriaal ja minu tegelik elu langesid sedavõrd kokku. Aeg-ajalt pakub siiani lõbu, et mängin seal sellist lolli eesti meest.

Õppisite enne lavakunstikateedrisse astumist autoremondilukksepaks. Kui teil poleks näitlejaannet, siis peaksite ehk siiani Allaniga sarnaselt autojuhiametit?

Autoremondilukksepaks sai õppima mindud seetõttu, et keskkooli lõpetamise aastal polnud lavakasse sisseastumiskatseid. See oli ainsaks võimaluseks sõjaväest pääseda. Samal ajal oli mul autode vastu ka väga suur huvi. Kui mul poleks näitlejaannet, siis teeksin ilmselt tõesti autojuhitööd.

Kuuldavasti plaanite osaleda vahetusmehena džiipidega ümbermaailmareisil.

Olen äärmiselt õnnelik, et mind võeti vastu seltskonda, mis suundub džiipidel ümbermaailmareisile. Lähen päris vahetusmeheks pikaks ajaks, olen ratastel kolm ja pool kuud. Juuli keskel asun teele ja tagasi tulen novembri alguses. Näen selle ajaga umbes 23 riiki. Kõik mõtted keerlevad nüüd selle reisi ümber. Autosõit on üks minu suuremaid kirgesid.