Rekordirohkesse meepotti langes ka tõrvatilk

Eesti sisekergejõustikumeistrivõistlustel puistasid publikule rõõmusõnumeid Eesti rekordit uuendanud Rutti Luksepp, Riina Suhotskaja, Erki Nool ja Rainis Jaansoo. üks rekord jäi aga elektroonika viperuse tõttu sündimata.

Kõige tulisemalt jahtisid rekordit naissprinterid. 60 meetri eeljooksu läbis Suhotskaja 7,58ga, eelmine tippmark kuulus talle kolm sajandikku nõrgema ajaga. Poolfinaalis kärpis Suhotskaja veel kuus sajandikku - 7,52. Luksepp sai poolfinaalis kirja isikliku rekordi 7,53, eeljooksus piirdus ta 7,73ga.

Finaalis pääses Luksepp pakkudelt paremini minema, säilitas kiiruse ja haaras rekordi endale - 7,49. Suhotskaja hoog oli pisut raugenud (7,54).

Võib-olla tagas Luksepale võidu treeneri soovituse täpsem järgimine. "Leppisime kokku, et eeljooksu võtame kergemalt, poolfinaali ja finaali aga täispingega," ütles Eesti meister. Suhotskaja tunnistas: "Ma ei pidanud juhendaja taktikast kinni. Tahtsin hirmsasti kohe EMi normi 7,60 täita."

Suhotskajale võis saatuslikuks saada nõrgem start. "Mul oli ka kerge pingelangus - Eesti rekord käes ja EMi norm ületatud. Poolfinaaliks suutsin end veel kokku võtta, aga kolmas kord ei õnnestunud."

Sprindipiigade treener Valter Espe sõnul seadis ta Suhotskajaga sügisel eesmärgi täita EMi norm. "Ruttil on starditehnika tavaliselt longanud, kuid tänavu oleme seda parandada ja hooaja edenedes tekkis temalgi võimalus normist kiiremini joosta."

Uhiuus hall tõstab meeleolu

Rekordite sünnile aitas kindlasti kaasa uus spordihall. "Siin on fantastiliselt hea harjutada ja treeninguid läbi viia. ümbritsev keskkond on naiste meeleolule väga oluline," toonitas Espe.

Luksepp võinuks saada oma nimele ka Eesti 200 m rekordi. Paraku ronis kotermann elektroonikasse ja esialgu kuulutati välja sekundi jagu kehvemad ajad, kui treenerid stopperiga võtsid. Pärast vaidlust kanti protokolli käsiajad, Luksepa võidutulemuseks märgiti 24,9. "Kurb, et rekord jäi tulemata," kommenteeris Espe, kes oli jooksujärgsed teravamad emotsioonid maha surunud. Pahane Luksepp lõi jalaga vastu maad ja teatas: "Tahan juba täna rekordiomanikuks saada!" äkkvihahoog muutis koduse sprindikuninganna veelgi pilkupüüdvamaks.

Tipplahinguks nuga ihuv Erki Nool võitis 60 meetrit Eesti rekordiga 6,72, hüppas kaugust 7.77 ja lõpetas tõkkesprindi ajaga 8,25 teisena. "Enesetunne ei ole veel nii hea nagu enne tiitlivõistlusi," märkis ta. "Tõsi, jõudu tuli samaaegselt jaotada nii jooksuks kui kaugushüppeks, keskenduda oli raske. Arutasime treeneriga, 7.80 peaks tulema, muidu oleks midagi väga viltu." EMini on Eesti parimal kergejõustiklasel veel teritamisaega. Balti matshil hüppab Nool teivast.

Sprindis ärgitasid Noolt Rainis Jaansoo (6,81) ja Peeter Tishler (6,89). Jaansoo ütles, et kehaline vorm on hea, pisut häiris jalavigastus. Ometi lubas hell jalg uuendada Eesti 200 m rekordit - 21,98. Peeter Tishler tunnistas, et tahtis alistada EMi normi 6,80. "Start oligi väga hea, lõpujooksu tuleb veel lihvida. Võib-olla mõjutas eesmärgi täitmist nädal aega vaevanud jalavigastus, nüüd on kõik korras."

Sven Andresoo õpilastele neli esikohta

Virge Naeris noppis taas kaks esikohta. Eesti kolmikhüppe rekordiomanik võitis põhiala 13.55 ja kauguse 6.20ga. Nädal varem Birminghamis 13.69 hüpanud Naeris usub, et võib sisehooajal jõuda 14 meetrini. Ka tema eilsed pikimad hüpped süvendasid usku, paraku fikseeriti üleastumine.

Jaanuaris harjutas Naeris Lõuna-Aafrika Vabariigis. "Tundsin, et jõud on jalges, ainult tehnika logises pisut. Laagritunne ei ole seni taastunud, jalad on kinni. Ehk mõjub aklimatiseerumine. Koju jõudes jäin haigeks, kurk on praegugi valus."

Naerise kinnitusel oli Aafrika soojuses hea harjutada. "Laager läks täkkesse. Kui nüüd head tulemust ei tee, ei saa süüdistada kedagi peale iseenda. Praegu on ju koduski ideaalsed harjutamisvõimalused."

Naeris saanuks eile võistelda Prantsusmaal ja võiks järgmisel nädalal kaasa teha Stockholmis, aga Eesti kergejõustiku huvides hüppas(b) ta kodupubliku silme ees. Naerist häiris, et nii kauguses kui kolmikus oli palju osalejaid. "Eesti meistrivõistlustel tuleks kehtestada norm, igaüht ei saa kohe lõppvõistlusele lubada."

Naeris rihib talvise vormiharja sise-EMiks. "Kui enesetunne paraneb, peaks hüpped pikenema."

Lisaks Naerisele võitsid Sven Andresoo õpilastest Liina Põldots ja Kertu Tiitso. üle-eelmisel pühapäeval klubide karikavõistlusel kõrgushüppes Eesti siserekordi 1.84 püstitanud Liina Põldots rahuldus 1.80ga. "Polnud niisugust särtsu nagu rekordipäeval," põhjendas ta. "Tulin äsja Peda suusalaagrist Otepäält, seetõttu olin natuke väsinud. Balti matshil proovin rohkem ületada, lähieesmärk on Eesti rekord 1.85."

60 m tõkkeid 8,53ga läbinud Tiitso kurtis, et teravus on kadunud ja tõkketehnika lonkab, ka keskendumine jättis soovida.

Olümpianorm õhutab Rünnet, Kiisat ja Loskutovi

Meeste pikematel jooksumaadel võimutses Pavel Loskutov. 1500 meetris tegi olümpianormi püüdleva maratoonari elu kergemaks Marko Metsala, kes Eesti rekordit lubava algtempo järel rajalt kõrvale astus. 3000 meetris esitas Loskutovile väljakutse Heiki Sarapuu. "Rasked jooksud," tunnistas Loskutov ja lisas: "Ent rasked momendid tuleb välja kannatada, siis läheb kergemaks."

Naiste 3000 meetris tõi halli elevust Keenias tumepruuniks päevitunud Jane Salumäe, kes lõpetas kergel sammul 9.37,91ga.

Sisehooaja esimese rõõmusõnumi toonud Ants Kiisa ei olnud laupäeval tulemusega rahul - 18.81. "Treeningute põhjal peaks 19 tulema igal võistlusel, aga tehnika lonkab."

Tulemus 16.27 ei rahuldanud ka parimat naiskuulitõukajat Eha Rünnet. "Tahtsin kuuli 17 kanti saata, aga sooritused olid tehniliselt nõrgad. Tõukan rohkem lõbu pärast, et kettatreeningutesse vaheldust tuua."

Sügisel mõlgutas Rünne loobumismõtet. "Olingi pillid kokku pakkinud, pisaraid valanud... Tegelikult pidin aprillis saama kindla sponsori, kuid siiani pole kõrvalt sentigi tulnud."

Rünnet õhutab soov olümpiareele hüpata. "Heita tuleb vähemalt 60 meetrit. Jõudu on tänavu palju juurde tulnud, kükin juba 150 kiloga. Varem olen kangi tõstes endale armu andnud."

ANDRUS NILK, DEIVIL TSERP