Seitsmes maailmarekord oli tõsiasi, kui austraallane Brenton Rickard võitis meeste 100 m rinnuliujumise 58,58 sekundiga. Pekingi olümpial võidutsenud jaapanlasele Kosuke Kitajimale kuulunud senisest tippmargist 58,91sai jagu ka teisena lõpuseina puudutanud prantslane Hugues Duboscq (58,64). Pronksi teenis Cameron van der Burgh (LAV) 58,95 sekundiga.

Rootsi ujumiskoondise uueks täheks tõusnud 15-aastane Sarah Sjöström parandas maailmarekordit teist õhtut järjest. 100 m liblikujumise pühapäevase poolfinaali 56,44 sekundiga võitnud Sjöström kärpis esmaspäevases finaalis oma tippajast veel 0,38 sekundit ja lõpetas maailmameistrina 56,06 sekundiga. Rootslanna eilsest margist sai jagu ka hõbedaga leppima pidanud Jessicah Schipper (Austraalia), kelle aeg oli 56,23 sekundit. Pronksi sai 56,86-ga hiinlanna Jiao Liuyang.

100 m seliliujumise poolfinaalides sündis suurüllatus, kui MR-i (51,94) valdaja Aaron Peirsol ei mahtunud kaheksa finalisti sekka. Hommikul eelujumises viiendat aega näidanud ameeriklane lõpetas oma poolfinaali alles neljandana ning aeg 53,22 oli väärt vaid üheksandat kohta. Parima ajaga pääses homsesse finaali jaapanlane Junya Koga, kelle 52,39 on uus MM-võistluste rekord.

Kolmeteistkümnenda MM-i maailmarekordi number üheksa püstitas USA rinnuliujuja Rebecca Soni, kelle käsi puudutas 100 m rinnuliujumise teises poolfinaalis lõpuseina 1.04,84 pärast stardikäsklust. Enne seda oli selle distantsi kõige kiiremini läbinud Leisel Jones (Austraalia), kelle aeg 2006. aasta märtsis Melbourne'is oli 1.05,09. Paremuselt teise aja, täpselt sekundi nõrgema sai venelanna Julija Jefimova, kelle tänavused MR-id Moskvas FINA vaidlusaluse ujumistrikoo tõttu kinnitamata jättis.

Rekordit oodati ka meeste 50 m liblikujumise finaalist, kuhu favoriidina jõudis tänavu aprillis Malagas maailmarekordi 22,43-le viinud hispaanlane Rafael Munoz, kes pühapäeval seadis MM-i uueks rekordiks 22,68. Finaalis Munozel aga enam nii head hoogu polnud ning 22,88-ga tuli tal leppida vaid pronksmedaliga. Võitis Pekingi olümpia kõige napim kaotaja Milorad Čavić. Serblase võiduaeg oli 22,67, millega ta sai enda nimele ka MM-i rekordi. Hõbe kuulus 22,73-ga austraallasele Matthew Targettile.

Kümnes rekord ei jäänud siiski tulemata - selle eest hoolitses naiste 100 m seliliujumise esimeses poolfinaalis Anastassija Zujeva. 19-aastane venelanna läbis kaks basseinipikkust 58,48 sekundiga ning kustutas selle distantsi rekorditabelist Kirsty Coventry (Zimbabwe) nime, kes Pekingis oli saanud aja 58,77. Teise poolfinaali võitis eelujumises MM-i rekordi 58,78 ujunud inglanna Gemma Spofforth 58,74 sekundiga, jättes 59,21-ga teiseks Coventry, kes homsesse finaali pääses poolfinaalide neljanda ajaga.

Meeste 200 m vabaujumise poolfinaalis andis Michael Phelpsile tormihoiatuse Paul Biedermann. Kui ameeriklane rahuldus oma poolfinaalis 1.45,23-ga, siis esmaspäeval poole pikemal võistlusmaal MR-i ujunud sakslane püstitas teises poolfinaalis 1.43,65-ga uue Euroopa rekordi. Phelpsi maailmarekord on 1.42,96.

Esmaspäevase võistluspäeva viimane finaal, naiste 200 m kompleksi andis samuti rekordi, Roomas juba üheteistkümnenda. Pühapäeval eelujumises uueks margiks 2.07,03 seadnud Ariana Kukors viis rekordi uude sekundisse, lõpetades nelja ujumisviisi kombineerimise 2.06,15-ga. Rinnuliujumise 50 meetri järel juhtis küll vel  Stephanie Rice  (Austraalia), kuid edasi sai parimad vaheajad juba Kukors. Poolel maal oli tema pluss MR-i graafikuga võrreldes 0,65 sekundit, enne vabaujumise algust aga oli see kahanenud 0,16 sekundile. Viimase otsa võttis ameeriklanna aga taas võimsalt ning lõpuks oli rekordiparandus ligi sekund! Rice kordas Kukorsi senist rekordit ja sai hõbeda, pronksi saamiseks pidi ungarlanna Katinka Hosszu püstitama 2.07,46-ga Euroopa rekordi.

Tulemused