Väliselt sarnased, kuid sisult üsna erinevad – nii võiks kokku võtta veeremängude liitu kuuluvate sportkeegli ja bowling’u sektsiooni. Kahest alaliidust naudib suuremat populaarsust pea terves maailmas bowling, mille harrastajaid on Eestiski sportkeegli omadest ligi viis korda rohkem. Siiski võib alaliidu suuri­maks täheks pidada just sportkeegli mängijat Markko Abelit, kes tänavusest hooajast lööb esimese eestlasena kaasa välismaises liigas. Abel veeretab kuule Saksamaa 2. Bundesliga läänetsoonis TuS Gerolsheimi klubi eest.

•• Markko, Eesti spordiregistri andmetel harrastab eri spordiklubides keeglit 117 inimest. Kuidas sa seda arvu hindad?

Eesti mastaabis oleks optimaalne kuskil kolmsada mängijat, ent õnneks harrastajate hulk suureneb ja ka noori tuleb peale. Samas oli enne Teist maailmasõda harrastajaid 2000 ringis, ent keegel ei sobinud nõukogude ideoloogiaga ning ala viljelemine lõpetati. Keegli puhul on positiivne, et kui juba tegelema hakatakse, siis vähesed lähevad ala juurest ära. Keegli puhul on väga hea, et alaga saab tegeleda kõrge vanuseni. Ka hiljem alustanud võivad tippu pürgida. Parimaks näiteks on Raul Rebane (mitte segi ajada Gerd Kanteri tiimi juhiga – toim), kes alustas ligi 40-aastaselt. Aasta pärast oli ta Eesti meister ning seitse aastat pärast alustamist tuli Brasovi MM-il neljandaks.

•• Kuidas sa keegli juurde jõudsid?

Mu onu oli 1990. aastatel üks Eesti paremaid mängijaid. Ta võttis mind kaasa, ala hakkas meeldima, liitusingi noorte treeninggrupiga. Alustasin 1992. aastal Tallinnas ja kaks aastat hiljem tulid esimesed välisvõistlused. Kuni 2001. aasta juunioride MM-ini läks kõik hästi, ent järgmised kuus-seitse aastat oli seisak, püsisin samal tasemel. Ühel päeval võtsin aga viske algasendi 30 cm tagasi, pärast mida toimus metsik arenguhüpe. Tagantjärele analüüsides oli mul enne viskedünaamika vale ja ju ma polnud ka vaimselt valmis. Keegli puhul ongi väga palju peas kinni, nooruse uljus ei pruugi tulemusele kasuks tulla. Järgneva kümne aasta jooksul olen võtnud eesmärgiks MM-ilt medali võitmise.

•• Mängid esimest aastat maa­ilma tippu kuuluvas Saksa liigas. Kuidas sul seal läinud on?

Siiani väga hästi. Klubi on minuga rahul ja mina nendega. Püstitasin endale eesmärgiks pääseda liiga resultatiivsustabelis esikümnesse, praegu olen meeskonna parimana viies. Klubiga võitleme pääsu eest kõrgliigasse, kuhu jõuab läänetsooni võitja. Praegu jagame esikohta Eppelheimi meeskonnaga, kellega mängime laupäeval. (Abeli klubi võitis matši ja tõusis liiga liidriks. Eestlase tulemus oli 1006 kurikat, mis tõstis ta liiga resultatiivsustabelis neljandaks.) Algselt plaanisin Saksamaal ühe aasta mängida, ent kui kõrgliigasse pääseme, peab jätkama (naerab). Ainuke miinus on, et Saksamaa ja rahvusvaheline alaliit on tülis, mistõttu on sealses liigas mängivatel sportlastel keeld osaleda rahvusvahelise alaliidu egiidi all toimuvatel võistlustel.

•• Milles tüliõun seisneb?

Seitse aastat tagasi viis rahvusvaheline alaliit ala atraktiivsuse nimel sisse reeglimuudatuse. Kui vanasti koosnes üksikmäng neljast seeriast, kus igaühes oli 50 viset, siis nüüd on kõigil rahvusvahelistel võistlustel kasutusel süsteem, kus seeria koosneb 30 viskest. Samuti võeti endise kogusumma arvestamise asemel kasutusele mees-mehe-vastu-võistlus, kus edasipääs määratakse seeria võitude, mitte kogusumma põhjal. Erinevalt muust maailmast on sportkeegel Saksamaal bowling’ust populaarsem, seda harrastab ligi 70 000 sportlast, kes on süsteemimuutusele vastu, ning nii kasutabki sealne liiga endist 50-viskelist süsteemi, mis põhjustaski keelu. Samas loodan, et olukord laheneb ruttu, sest kaotavad ainult sportlased.

•• Kui suur tagasilöök keeld sinu jaoks on?

Rahvusvahelisel tasemel läks hooaeg muidugi aia taha ja ma ei saanud Eestit esindada ka MM-il. Samas, kuna olen niikuinii natuke maailma tipust tagapool, on praegu tähtsam enda arendamine. Saksa liigas saan rohkem kõrgetasemelisi mänge, mis võimaldab mul taset tõsta. Varasematel hooaegadel oli mul keskmiselt kolm-neli välisvõistlust, Saksamaal saan 18 liigamängu.

•• Kuidas näeb välja sinu tavapärane võistlusnädal?

Reedel istun pärast tööd lennuki peale ja lähen Saksamaale. Lau­päe­val on mäng ja pühapäeva pärastlõunal jõuan Eestisse tagasi, nii et argipäeva võistlusgraafik ei sega.

•• Aga kas selline reisimine ära ei väsita?

Mängust saadav positiivne emotsioon kaalub reisistressi ja väikese väsimuse üles, ent möödunud (ülemöödunud – toim) nädalal toimunud Eesti meistrivõistluste ajal oli küll hullumeelne periood. Neljapäeval oli Eesti meistrivõistluste eelvoor, laupäeval saime meeskonnaga Saksa liigas võõrsil ülitähtsa võidu ja pühapäeval mängisin Eesti meistrivõistluste finaalis. Läksin täispangale ja kõik õnnestus! Lõpus olin aga nii väsinud, et ei jõudnud võidetud meistritiitlist rõõmu tunda.

•• 2008. aasta veebruaris tegid ajalugu ja sinust sai seni ainus eestlane, kes on 200-viskelises mängus üle 1000 punkti saanud. Kui tähtis see tulemus sinu jaoks oli?

Sellega on huvitav lugu. Mu eelmine rekord oli 964 ja see pärines aastast 2002. Siis viskas Gert Pirksar selle kolme kurikaga üle ja kohe järgmisel võistlusel saingi 1025. Küllap suutsin piisavalt innustuda.

•• Miks on bowling keeglist populaarsem?

Bowling on lihtsam: kui kuul kes­kele läheb, siis seitse kurikat ikka kukub. Keeglis võib juhtuda, et maha tuleb vaid kaks-kolm. Keeglis on täislauda ehk üheksat visata üliraske, hea tulemus on siis, kui see õnnestub ühel viskel kümnest. Tasemel mängijate keskmine jääb kusagile kuue-seitsme kanti.

Keegel

Kurikate arv ja asetus: keeglis kasutatakse üheksat kurikat, mis on rajale asetatud rombikujuliselt. Kuulid on ühesuurused ja aukudeta. Mänguvahendi diameeter on 16 cm ja kaal ligikaudu 2,85 kilogrammi. Kuni 14-aastastel mängijatel vastavalt 14 cm ja 1,9 kg. Rajakate: vahatatud plast

Bowling

Kurikate arv ja asetus: bowling’us on kurikate arv kümme ja nad paiknevad rajal kolmnurkselt. Pallid on erineva raskusega ning nende sees on näpuaugud. Män­guvahendi läbimõõt on ligi 22 cm, maksimaalne kaal võib olla 7,26 kg. Rajakate: õlitatud parkett

Markko Abel

Sündinud 31. augustil 1978

Klubi: TuS Gerolsheim

Isiklikud rekordid: 4 x 30 seeria – 628 kurikat, 4 x 50 seeria – 1028 kurikat

Saavutused: neljakordne individuaalne Eesti meister, Klagenfurti MK-etapi 9. koht, Rootsi lahtiste meistrivõistluste 3. koht. Alistas 2008. aasta alguses esimese eestlasena 200 viskega 1000 kurika piiri, siiani ainus, kes on seda suutnud.

Veeremängud Eestis

Harrastajaid spordiklubides: 685

Alla 19-aastaseid harrastajaid: 103

Klubisid: 24

Rahaline tugi riigilt ja EOK-lt: 959 eurot (2010), 959 eurot (2009)

Alaliidu president: Aivar Vadi

Oluline: 10.–13. veebruarini toimub Tallinnas Zelluloosi vabaajakeskuses individuaalne MK, kus Eestit esindavad Heret Ots, Marian Saar, Ain Kivirand ja Toomas Tamlak.