Seelikutes šoti jalgpalliarmee hõivas Tallinna vanalinna kõrtsid ja baarid
“Tulime siia, sest teil on ilus ilm,” naeris Gill (32). Koos Tommyga (55) ootasid nad Nimeta baaris õlut rüübates eile koos kümnete teiste fännidega tänast mängu. Nimeta baar on koos Raeplatsi kõrtsiga Molly Malone’s omamoodi šotlaste staabiks. Tommy ja Gill on Tallinnas paar korda varem käinud ning kuna neile siin meeldib, tuleksid iga kell tagasi. Mängust loodavad nad tulemust 2 : 0 Šoti kasuks.
Šotlased käivad mööda vanalinna ringi, tehes peatusi ühes või teises kõrtsis, agaramad jõuavad ka Toompeal või Pirital ära käia. Ent paljud veedavad aega just Nimeta baaris.
Kõrtsis ilmselt pool päeva veetnud IT-töötaja Craig McDonall (39) ja pagar John Scott (50) on Eestis käinud juba 5-6 korda. “Teil on ilusad naised, ilus vanalinn, hea õlu ja siider ning sõbralikud inimesed,” põhjendavad nad. Šoti võistkonna mänge jälgivad nad kogu aeg ja järgnevad neile.
Eestit kiidavad nad eriti. “Meil on mõndagi sarnast – mõlemal on halvad naabrid. Teie saite iseseisvuse, meie taotleme seda,” ütles Craig.
Enamik kohaletulnud šotlasi on rahvarõivais, ruudulise mustriga tartanist valmistatud seelikutes, mistõttu nad kutsuvad end Tartan Armyks.
“See pole organisatsioon, vaid disorganisatsioon. Mingit tavalise organisatsiooni juhtimis-süsteemi siin pole, kõik toimub pooljuhuslikult ja tavaliselt hästi,” ütles John.
Kuigi eestlasele võivad tunduda kõik seelikud sarnased, pole see siiski nii.
Neli aastat Eestis elanud ja Eesti Keele Sihtasutuses konsultandina töötanud Phil Lawrence (41) selgitas, et igal perekonnal on eri mustriga tartan. “Ka sina võid minna ja lasta endale disainida unikaalse, sinu perekonnale kinnistatava tartani, mis kaitstakse autoriõigustega,” muigas ta. Tartani peal ripub meestel sporran, nahkpaun, mis samuti on kõigil erinev. Meestel on kaasas eriline, sõja-sporran, mis on rohkem dekoreeritud. Kui kunagi hoiti selles toidupoolist, siis nüüd käivad siia mobiiltelefon ja rahakott – taskuid seelikul ju pole.
Loomulikult läbib rahvussümboolika kogu Tartan Army atribuutikat. Põhisümbol on ·oti rahvuslipp, kaks valget ristuvat diagonaali sinisel taustal, mida fännid kasutavad nii näomaalingutel, rinnamärkidel, sallidel kui ka igas muus võimalikus kohas.
Homsest mängust loodavad nad ausat heitlust – fair play’d. Suuri lootusi nad šotlaste võidule ei sea, sest tunnistavad: šoti meeskond on viimasel kolmel aastal läbimas noorenduskuuri, mis ei taha lõpule jõuda. “Viimased mängud on lõppenud 0 : 0, nii võib seegi kord minna,” arvavad nad.
Tulemusest sõltumata pidutsetakse kogu öö Nimeta baaris. “Vahet pole, mis tulemus on – pärast mängu tuleme siia tagasi ja vaatame mängu telekast uuesti,” ütles Craig.
Reedel lendab tuhatkond fänni Eestist minema – valmistuma järgmiseks mänguks.
Fännid võtavad omavahel mõõtu
Peale proffide mängu peetakse kaks fännidevahelist mängu – Tartan Army mängib Eesti fännidega ehk Jalgpallihaiglaga ning Nimeta sponseeritud võistkonnaga.
Jalgpallihaigla korraldusel peetakse täna kell 13 A. Le Coq Arena kunstmuruväljakul Eesti ja Šotimaa rahvuskoondiste sõprusmängu sissejuhatuseks jalgpallimatš Eesti ja ·otimaa fännide vahel.
Viimati võitsid Eesti jalgpallifännid 31. märtsil A. Le Coq Arena kunstmuruväljakul Põhja-Iirimaa poolehoidjaid
4 : 3. Osalemiseks võivad fännid helistada numbrile 566 15 730.
Šotluse sümboli sünnilugu
Toomas Gross, antropoloog
Rahvused, rahvusidentiteet ja rahvusriik on tihtipeale rohkem või vähem tehislikud konstruktsioonid, mille väidetavalt pikk ajalugu on täis leiutatud traditsioone ja tahtlikult unustatud fakte.
Millisele šotlasele meeldiks teadmine, et nende rahvusseelik – kilt ehk felie beg, mis kannab iidsete klannide mustrit ning on üks olulisemaid šotluse sümboleid – “leiutati” tegelikult inglise kveekeri Thomas Rawlinsoni poolt 18. sajandi esimesel poolel kui odav riietus vaestele meestele, kes pükse osta ei jõudnud?
Eesti Üliõpilaste Seltsi album XVIII, aprill 2000
