Iisraelis veereb vutt aiamaal

"Ainus tõsine erinevus seisneb väljakute kvaliteedis. Mõned teise liiga platsid - sealhulgas Taibe muru - meenutavad pigem aiamaad," naerab 52 korda Eesti rahvusmeeskonna särki kandnud Hohlov-Simson. "Samuti nõuab aega siinsete inimeste korratusega harjumine, segadus kajastub nii tavaelus kui jalgpallis. Mängueelsetel koosolekutel ei räägita vahel midagi asjalikku ning platsil tuleb iseenese tarkusega hakkama saada."

Hohlov-Simson siirdus Iisraeli jaanuaris, mil Tallinna FC Flora andis Eesti koondise kapteni kuuks ajaks laenuks meistriliiga klubile Kfar Saba Hapoel. Seal mängitud kolmest kohtumisest ja ühest löödud väravast ei piisanud pikemat lepingu teenimiseks.

Nimelt vajas kohalik klubi ründajat ning palkas nigeerlase, kes aga samas täitis klubi viimase - viienda - lubatud välismängija koha. Teise Hapoeli, araabia väikelinna Taibe meeskonda sai Hohlov-Simson lepingu mai lõpuni - lootusega mõnele teisele meistriliiga klubile silma jääda.

Soov pääseda tagasi koondisetuumikusse

"Ega Taibes mängimisel viga ole - mul on korralik palk, korter, auto, elan abikaasa ja kaheksakuise Erikuga koos. Samas tunnen, et mängutasemelt võiksin vabalt kohalikus meistriliigas pallida. Loodetavasti mind märgatakse, sest Iisraelis mängimise vastu pole mul ja perekonnal midagi," tunnistab Hohlov-Simson. "Kui vaid sellest vabakaitsja rollist lahti saaks. Teituri-ajal harjusin liinikaitsega ära, varem valvasin üht vastest personaalselt - libero tööots mulle lihtsalt ei sobi, ent Taibes mind just seal kasutatakse."

Tänavu on Eesti koondis osalenud Tai rahvusvahelisel turniiril ning käinud Luksemburgis maavõistlusel. "Tarmo Rüütli mind Luksemburgi ei kutsunud, ent olime ühenduses ja ta soovib mind juuni algul kaheks maavõistluseks koondisse. Loomulikult tahan tõestada, et minu tase pole langenud. Kuigi Raio Piiroja ja Andrei Stepanovi arenguga konkurents keskkaitse kohtadele tiheneb, olen valmis Eestit esindama," põleb Sergo silmades endiselt tuli, kui sini-must-valge vormi kandmisest juttu tuleb.


Eda-Inest teatakse, Poomi mitte

Eesti koondise tasemest Iisraeli elanikega rääkida ei tasu. Kui keegi on imekombel kuulnud, kus Eesti asub, siis meie jalgpallist teatakse parimal juhul 0:7 kaotust läinud aasta jaanuaris Iisraelile.

"Too häbiväärne saun teeb minugi elu raskemaks - katsu sa selgeks teha, et oled tõsine jalgpallur, kui sinu rahvuskoondis Iisraelile seitsme väravaga kaotab!" peab Hohlov-Simson tunnistama hävitava kaotuse kahjustavaid tagajärgi.

Mart Poomi nime teavad Iisraelis vähesed, Teitur Thordarsonist või Eesti koondise 30-kohalisest tõusust FIFA edetabelis pole keegi kuulnudki. Samas tunnevad kohalikud eeskujulikult eurolaulu ajalugu - Evelin Samuel ütleb neile palju ning Eda-Ines Etti soosikuseisusest tänavuse lauluvõistluse eel räägiti suisa avalikult.

Margus LUIK