Sise-MM kütab Erki Noole kuumaks

1996. aasta Euroopa seitsmevõistluse meister Erki Nool ihkab märtsi alguses sise-MMil Pariisis medaliheitluses kaasa lüüa.

Noole arvates tagab väärismetalli 6300-punktine kogusumma. "Mullusel EMil Stockholmis pretendeerisid medalile viis-kuus, praegu kaksteist meest. Tase on tõusnud, paar hooaega tagasi jagati pjedestaalikohti lihtsamalt."

EM-kulla tagas Noolele 6188 silma= (6,90-7.63-13.82-2.02-8,30-5.35-2.43,40). 1995. aastal Barcelonas teenis MM-tiitli prantslane Christian Plaziat 6246 punktiga.

Rebis sajakilost kangi nagu kerget hernekeppi

Sügisel rahulikult sportinud Nool naasis reedel ligi kuu aega kestnud treeningulaagrist Lõuna-Aafrika Vabariigist. Peatähelepanu pööras ta kehalisele ettevalmistusele ja jooksmisele. "Tõsisemaid treeninguid alustasin küllalt hilja, naelikud panin jalga jaanuaris."

Ometi näitas Eesti 200 meetri rekordimees head minekut - 21,33 ja 21,44. 100 meetri aeg jäi tagasihoidlikumaks - 10,90. "Viimaste aastate viletsaim jooks," arutles Nool tavapärase otsekohesusega. "Start ebaõnnestus, kaks kümnendikku kaob ju lihtsalt."

Teisel sprindivõistlusel tundis Nool end hiilgavalt, paraku lagunesid stardihetkel pakud ja ta pidi katkestama.

Treeningupartner Rainis Jaansoo sõnul ei andnud Nool enesele treeningutel armu. "Laagri alguses polnud Erki jõunäitajad kõige paremad, lõpus rebis ta sajakilost kangi nagu kerget hernekeppi."

"Ma ei rabista üle ega tee ka liiga vähe, olen leidnud sobiva rütmi," märkis Atlanta olümpia kuues kümnevõistleja. "Paljud meie kergejõustiklased ei suuda niisuguse koormusega harjutada. Ent kui tahan maailmas läbi lüüa, ei saa enesele hinnaalandust teha."

Aafrikas valasid Eesti parim sportlane ja aasta treeneriks valitud Rein Sokk kõige rohkem higi tõkkejooksu lihvides. Varem ei suutnud Nool teravat starti kasutada, esimese tõkke ületamine tekitas pelgu. Aafrikas alistas ta lõpuks psühholoogilise tõrke.

"Nüüd stardin võimsalt nagu puhtale sprindile. Olen tõesti arenenud, ent vajan kogemusi." Eesti meistrivõistlustel Tallinnas hajus Noole tähelepanu vaid korraks, see võis maksta kuldmedali. äsja püstitatud isiklikku rekordit 8,18 loodab Erki kindlasti parandada, sise-MMil tuleks joosta 8,10ga.

Kuulgi lendas Aafrikas korralikult. Kuid Nool ei soovinud treeningutulemusi üle tähtsustada. "Sama pean suutma pingelises võistlusõhkkonnas," ütles ta napisõnaliselt.

Kodus tahab Erki käsile võtta hüpped. LAVis andis tunda ammune põlvevigastus, mis segab eelkõige kõrgushüpet. "Vaatame, kuidas jalg vastu peab. Kõrguse proovimisestki pole pääsu." Nädalavahetusel toimuval Balti matshil osaleb Nool kaugus- ja teivashüppes.

Laagri lõpus painas Erkit väsimus, kontrollajad nõrgenesid. "Tekkis kerge kartus, et äkki on midagi valesti. Eesti meistrivõistlused näitasid, et kõik klapib - suutsin end kokku võtta."

Musta Mandri lõunatipus kogus Nool ihurammu ka mullu. "LAV on hea koht, asub Eestiga samas ajavööndis." Spartalikud elamistingimused politseiakadeemias Noolt ei kohutanud. "See oli ette teada, rohkem häiris toitlustamisrütm. õhtusöök langes kokku teise treeninguga. Aga mingit pudruportsu ei saa ju treeningutele eelistada."

Võib-olla siirdub Erki sise-MMi järel taas LAVi harjutama. Mõne Eesti tippjõustiklaste meeles mõlgub aga plaan sõita kevadel Ameerikasse Floridasse. "Sinna ma ei lähe," kinnitas Nool. "USAs on kallis, ajavahe tõttu kaotan treeninguteks vajalikku aega."

Suurbritannia atleetidel pikaajalised plaanid

Mõtlemapanevat kerkis vestlustest Suurbritannia veerandmaileri Iwan Thomase ja kolmikhüppaja Ashia Hanseniga. "Mina ei saa öelda, mida 1999. aastal teen," kahetses Nool. Suurbritannia atleedid kavandavad sporditee mitmeks hooajaks ette. Hansenil on plaan tehtud kaheksaks aastaks. Sydney olümpiamängudeni hüppab ta kolmikut, järgmised neli hooaega keskendub kaugushüppele, jalad ei pea kolmikupingele vastu.

"Inglaste elu on paigas, neid ei vaeva mõte, mis saab järgmisel hooajal," sõnas Erki. "Nad ei pea tegelema tühja-tähjaga. Tõsi, naissportlasel on Inglismaal meestest raskem sponsoreid leida."

"Välismaalased lähenevad treeningutele teistmoodi," lisas Nool. "Pealtnäha nad justkui ei teekski midagi, tegelikult harjutavad väga efektiivselt. Meile tundub ka neljakilomeetrine soojendusjooks kõva treening."

Muidu meeldivalt sujunud LAVi-visiidil koges Nool mustanahaliste Suurbritannia kergejõustiklastega hilisõhtul hamburgeribaarist süüa ostes ka ebameeldivat vahejuhtumit. "Valgete punt hakkas ülbitsema. Tuli vaikselt eemale tõmbuda, seal on paljudel püssid hõlma all. Minu eurooplastest tuttavad ei mõista, miks mustanahalisi üleolevalt koheldakse. Ei mõista minagi."

ANDRUS NILK, DEIVIL TSERP