Otepää kanti tunneb 32aastane Smirnov päris hästi, esimest korda tõi N. Liidu noortekoondise laager ta Lõuna-Eestisse täpselt poole nooremana. "Aastatel 1980-91 võtsin Otepääd kui oma teist kodu. Liidu koondis pidas tol ajal Otepääl suve jooksul kaks või kolm laagrit," meenutab Siberis sirgunu.

Smirnov kutsub Eesti riigiisasid jahile

Smirnovi arvates on Otepääl igati reaalne pürgida MKetapi korraldajate nimistusse. "Varem kohtasin Pentagonis aeg-ajalt korralagedust, täna on siin märksa hubasem. Eelkõige on edusamme tehtud tubade sisustamisel, igatahes minule oma number meeldib. Soov saada MKetappi pole helesinine unistus. Mõistagi tuleb veel üht-teist täiustada," hindab paljunäinud suusahunt ja täpsustab: "Rollerirajaga muret pole, selle võib liigitada tippklassi. Kompleksi spordisaalid vastavad nõudmistele. Aga sooviks näha restorani, kus juhindutaks sportlase soovidest, mitte menüü ettekirjutustest."

"Eesti kõrgemad võimuorganid peaks baasi arengule tähelepanu pöörama, sest võimalused kompleksiga Eestile nime taha on avarad. Riigi toetus kiirendaks jahti MKetapile."

Et Smirnov mahutas Otepääl laagerdamise ettevalmistuskavva, peaks võimalustel tõesti kate olema. "Aasta alguses kuulsin Mati Alaverilt, et juunis katab rollerirada uus pinnas. Veidi mõjutasid vanad mälestused, aga ilmutasin päris varakult soovi Otepääle harjutama tulla," seletab olümpiavõitja, maailmameister ja MKvõitja.

Avas Rootsis isikliku firma

Kuna Smirnov viiendat aastat Põhja-Rootsis Sundsvallis pesitseb ja Stockviki Suusaklubi esindab, käib tema sportlaseelu Lääne atleedi mallide järgi.

"Kasahstani riik mind rahaliselt ei toeta. Lõin rootslastest tiimi, kaasan sinna inimesi oma vajaduste põhjal. Vahel tutvustan end väikese firma juhina. Mulle uus süsteem meeldib, kuigi esialgu võitlesin harjumisraskustega. Usaldan abilisi, tänini pole keegi mind alt vedanud," räägib Smirnov. "Kõige tähtsam roll lasub agendil, tema hangib tiimile raha. Agendi töö edukusest sõltub meie eelarve."

Smirnov kiidab klubis valitsevat õhkkonda. "Minusse suhtutakse väga soojalt. Kui Sundsvalli siirdusin, kohtasin klubis vaid kaht arvestataval tasemel meessuusatajat. Nüüdseks on meil päris korralik mees- ja naiskond," tunneb Lillehammeri olümpiavõitja headmeelt.

Rootslased tunnevad Smirnovi Smirrena. Suusatajale endalegi paistab Smirre meeltmööda olevat - Otepääl ilutses ta särgil kiri Smirre, tema raamatki kannab samasugust pealkirja. "Olen artist, pealtvaatajad teavad mind näitlejanime Smirre järgi," märgib "svenssonite" hulgas kiiresti armastatuks saanud suusakuulsus.

Kas Rootsi-elu on viinud mõttele järgneda Antonina Ordinale ja Ljudmilla Narozhilenkole ning taotleda Rootsi kodakondsust? "Olen mõelnud, aga mitte eriti tõsiselt. Kasahstani kodakondsus rahuldab mind täielikult."

Eksitas Eesti piirivalvureid

Vahelduseks pajatab Smirre lõbusa loo vahejuhtumist Rootsist Eestisse tulekul. "Volvo on üks mu kümnest sponsorist, tohin ainult Volvoga sõita. Saabusin järgmise aasta Volvo 850-ga laevalt ja suutsin Eesti piirivalvuritele parajalt peavalu valmistada. Kulus tükk aega, enne kui nad taipasid, et "katsetan" tehase uhiuut mudelit. ütlesin: elame tulevikus."

Smirnov tahtis Otepääle tulla koos suure sõbra Vegard Ulvangiga, paraku venis nende karujaht Siberis kavandatust pikemaks ning Ulvang pidi Norra koondise huvidega arvestama. Semud on ühiselt ette võtnud mitmeid elamusterikkaid matkasid. "Teistest sagedamini meenutan nelja aasta tagust paadireisi Siberi avarustel. Arvasin esialgu, et tean sealsest loodusest peaaegu kõike. Hiljem avastasin jahmunult, kui palju uut leidnud olen," jutustab muidu rahuliku loomuga Smirnov innukalt.

Tahab Ulvangiga Aafrikat avastada

Smirnovil ja Ulvangil on tulevikuplaanidki valmis. "Igal aastal tahame ühe retke korraldada, järgmisel korral kavatseme Kesk- ja Lõuna-Aafrika jõgesid külastada. Tean, et ettevõtmine võib kujuneda veidi ohtlikuks, aga usun siiski tema õnnelikku täitumisse."

Smirnovi karjäärist on palju kirjutatud-räägitud. Huviline teab, et murrang toimus 1994. aastal Lillehammeri olümpial, kui Kasahstani vägilane võitis maratoni. Samuti mäletatakse, kuidas Smirnov Calgary mängudel 30 km-i viimasel kolmandikul 45sekundilise edu Aleksei Prokurorovile maha mängis.

"Olin varem maratonis mitmel korral lõpu eel ära kukkunud, seepärast sai Lillehammeri kuld eriti armsaks. Iseäranis pärast minu esimese olümpia 30 kilomeetri krahhi. Oskasin ebaõnnestumisest õppida."

Suurvõistlustel 17 medalit noppinud Smirnov ütleb, et valmistub igaks hooajaks eraldi ja kaugeleulatuvaid sihte ei sea. "Mulluse Thunder Bay MMi kolme kulla järel tundsin ühtäkki, et eesmärgid on täitunud. Olen juba piisavalt kõrges eas, pean paratamatult tulevikule mõtlema. Vaatan, kuidas Trondheimi MMil läheb, siis ütlen midagi Nagano olümpia kohta. Võimalik, et lõpetan sportlasetee üsna äkiliselt."

Mille poolest erineb Smirnov anno 1988 ja 1996? "Calgary-päevil ei tundnud ma pikkadel distantsidel vajalikku kindlust, nüüd tean, et võin võita nii 10 kui 50 kilomeetris."

Smirnov ennustab, et Trondheimis tuleb kõige tõsisemalt rinda pista ammuste tuttavatega. "Suurimat ohtu kujutavad ikka norralased, itaallased, rootslased, soomlased, venelased. Loomulikult annab fännide tohutu hulk norralastele suure eelise. Mina otsin lohutust teadmisest, et Trondheimi-laadsed rasked rajad sobivad mulle."

ANDRES VAHER