Sõõrumaa küsib Tallinnalt tennisekeskusele raha
Eesti Fed Cupi naiskonna ja Davis Cupi meeskonna liikmed ning treenerid saatsid eile üllatuslikult Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kirja, milles väljendatakse lootust, et Tallinna linn leiab võimaluse toetada Tere tennisekeskuse tegevust ja osaleda selles. Valminult oleks kindlasti tegu Baltimaade ühe moodsama tennisekeskusega, ent praegu on Tondi kasarmute alal paiknevas keskuses, kus peeti näiteks veebruarikuised Föderatsiooni karikasarja Maailmaliiga teise grupi mängud Eesti ja Hispaania vahel, veel mitmed sisemised viimistlustööd tegemata. Seetõttu pöörduski keskus tippmängijate ja -treenerite toel tenniseliidu juhi ja keskuse suuromaniku Urmas Sõõrumaa vana hea tuttava Edgar Savisaare juhitud linnavõimu poole sooviga saada viimaks ometi valmis kaua veninud keskuse ehitustööd.
Tennisekeskuse juht Dmitri Orlov märkis eile, et ei oota linnalt sugugi mitte kogu vajamineva summa kompenseerimist, vaid abi oleks ka osalisest toetamisest.
Spaa- ja fitnessiruumid
Seni suuresti ise ja laenurahaga Tere tennisekeskuse ehitamist rahastanud Sõõrumaa lausus, et kutsub linna appi keskust lõpuni ehitama ning vähendama ka ettevõtte laenukoormust, et keskus jõuaks ise toime tulla ja saaks võimaldada lastele taskukohast treenimisvõimalust. „Kokku läheb keskus maksma 21–22 miljonit eurot, selle lõpetamiseks oleks vaja umbes viit miljonit ning sama palju ka pangalaenu katmiseks,” selgitas Sõõrumaa. „Me ei küsigi seda raha linnalt korraga, vaid kümne aasta jooksul, sest me saame väga hästi aru avaliku sektori tänasest rahalisest olukorrast.” Sõõrumaa sõnutsi lubab Tere tennisekeskus omalt poolt, et meie meeste- ja naistekoondis saavad Tondil tasuta harjutada. „Hetkel tuleb see neil endal kinni maksta, sest keskuse teenindamiseks on täna iga ruutmeeter tähtis,” lisas ta.
Raepressi vahendatud kirjale allakirjutanute sõnul on Fed Cupi ja Davis Cupi võistkonnad väga huvitatud, et edaspidi oleks võimalik Tere tennisekeskuses läbi viia ka üldfüüsilise ettevalmistuse treeninguid ja pärast harjutuskordi võtta taastumisprotseduure. Teisisõnu viitavad meie tennisetipud ja nende juhendajad, et mõni aasta tagasi kokku 23 väljakuga – 12 kõvakattega ja neli liivakattega siseväljakut ning seitse savi-liivakattega välisväljakut – valminud keskus vajab lõpuni ehitamist koos sinna planeeritud spaa, üldtreeningusaalide ja riietusruumidega.
Tere tennisekeskus on avalikult võimult natukene raha siiski saanud – ettevõtluse arendamise sihtasutus on rahuldanud keskuse toetamissoovi 50 miljoni krooni (ligi 3,2 miljonit euro) ulatuses, millest eelmisel aastal väljastati ka esimene eraldis summas pisut üle 30 miljoni krooni (üle 1,9 miljoni euro).
Tondi Tennisekeskus OÜ
Majandusaruanne
Tere tennisekeskuse firma põhiomanik on äriregistri andmeil 93,6 protsendi aktsiatega Sõõrumaa firma US Invest. Kokku on Tondi Tennisekeskus OÜ-l üheksa omanikku, teiste seas investeerimispankur Rain Lõhmus, transiidiärimees Aivar Urm, ehitusettevõtja Toomas Annus, laevandusest tuntud Meelis Asi firma Trigoner, Reet Hääle Taxat OÜ, tennise suurtoetaja Fjodor Bermani poeg Mark Bermani firma MarkRol Trading OÜ, ehitusettevõtja Jaanus Otsa firma Markwend ning Järve Keskuse omanik Vello Kunman AS-i Silikaat kaudu.
Tondi Tennisekeskus OÜ eelmise aasta käive oli majandusaruande kohaselt 11,6 miljonit krooni (741 375 eurot), ettevõte oli aga 10,2 miljoni krooniga (ligi 652 000 euroga) kahjumis. Ettevõttel on eelmise aasta seisuga kokku laenukohustusi summas 88,2 miljonit krooni (5,637 miljonit eurot) – suurim laen (kokku 73 miljonit krooni ehk üle 4,665 miljoni euro) on võetud Handelsbankenilt, ligi 15 miljoni krooni (üle 958 000 euro) eest on Tondi Tennisekeskusele lühiajalist krediiti võimaldanud ka Swedbank.
Tennisekeskuse bilansiliseks väärtuseks on ettevõte eelmise aasta seisuga hinnanud 198 miljonit krooni ehk üle 12 654 000 euro.
Taskukohane treenimisvõimalus
Urmas Sõõrumaa
tenniseliidu president
Sellised laiemat kandepinda ja rahvusvahelist kontakti võimaldavad spordikeskused on igal pool maailmas ehitatud avaliku sektori toel, suuremal juhul puhtalt avaliku sektori poolt. Näiteks tennisekeskused Saksamaal või Ameerikas on ehitatud valdavalt avaliku sektori poolt, erasektor tegeleb ainult nende haldamisega.
Ma isegi ei looda, et meie avalik sektor hakkaks niimoodi ehitama, nagu teevad seda sakslased ja ameeriklased, aga ma kutsun avalikku sektorit üles ehitama koos erasektoriga, sest nii on efektiivsem. Iseenesest on tavaline, et sellised suured rajatised, mis kannavad avalikku iseloomu, on ka ehitatud avaliku sektori raha eest.
Näiteks on juba ehitatud kergejõustikuhallid ja suusastaadion ning lubatud ehitada velotrekk, jäähall ja ujulad samas finantseerimissuurusjärgus, mida mina plaaniksin tennisekeskusele.
