Soovitused, kuidas Tartu maratonil ellu jääda
Paljude osavõtjate riietus ei olnud vastav ilmastikule, ei arvestatud ka ekstreemse ilmaga kaasneva kõrgema energiavajadusega, mis viis erakordse väsimuseni.
Raske on prognoosida mitmel suusasõbral tuleb oma sõrme või varbaga peagi osaliselt või tervenisti hüvasti jätta. Loodame, et mitte kellelgi.
Vaatamata kiirabitöötajate keelitusele keeldusid nii mitmedki külmunud sõrmedega spordihullud avatud raja sõidul katkestamast. Esmaspäeva õhtuks saime juba kolm teadet sellest, et kellegi varbad või sõrmed on mustad, vahendab maratoni kodulehekülg.
Ei tea kui paljudel on köha, kui paljudel on hääl ära külma õhu sisseahmimisest. Spordisõber võib küsida, et mis te korraldate siis sellist üritust. Rahvusvahelised eeskirjad lubavad suusamaratoni korraldada kuni 25 miinuskraadi juures. Alljärgnev jutt on ennetav ja hoiatav.
Esimeseks soovituseks oleks see, et kallid spordisõbrad, kes avatud rajal omi sõrmi, varbaid või/ka ninaotsa/kõrvu/põski tõsiselt külmetasite, ärge palun nädal hiljem enam põhisõidule saatust proovima tulge. Kahjustunud koed on viletsa verevarustusega ja kipuvad oluliselt kiiremini ära külmuma. Paikne külmakahjustus tabab ennekõike organismi äärealasid ja katmata kehaosasid
Kontrolli regulaarselt, kas tunned sõrmi ja varbaid
Juhtivaks sümptomiks on tundetus, nahk muutub tihkeks, hiljem võib täheldada villi, nekroosi. Külmas liikudes, kontrolli regulaarselt, kas tunned kinda või saapa sees omi sõrmi/varbaid. Oluline on ka teiste spordisõprade jälgimine. Härmatise eemaldamisel (juustest, kulmudest) ole ettevaatlik et mitte vigastada nahka. Ettevaatlik tuleb olla ka juhtudel, kui kinnas või sokk on naha külge kinni jäätunud (rohkem kalameeste teema), siis ei tohi hakata riietusest energiliselt eemaldama, tuleb lasta sulada.
Sõrmede/varvaste tundetuse korral tuleks sportimise lõpetada (vajadusel palu meditsiinisaanil ennast toitlustuspunkti viia). Vahepeale soojendamine ja siis uuesti rajale minek on puhas hullumeelsus.
Tulles külma käest sooja ära hakka külmunud kehaosa masseerima, hõõruma (eriline rumalus lumega hõõruda). Kindlasti ei tohi külmunud kehaosa panna kuuma vette - vee temperatuur peab olema mitte üle 42 kraadi, vastasel juhul tekib juba kuumakahjustus. Vältida tuleb ka suurt kuumust (puhurid, tule lähedus, kohe saunalavale). Juhul, kui sooja vett ei ole, lase lihtsalt sulada, proovi liigutada.
Sõrmi/varbaid haarava külmakahjustuse korral mingit kiiret haiglaravi reeglina ei rakendata. Juhtudel kui külmumine (tundetus, valge/sinine nahavärv) haarab labajalga ei tohiks külmunud jalale astuda. Konsulteeri meditsiiniteenistusega. Peale soojendamist võib tunda kipitust, kihelust, valu, võivad tekkida villid.
Sõrm või varvas võib olla ülessoojenemise järgselt turses ja punetav, villiline, sinaka varjundiga või halvemal juhul suisa must. Nüüd on oluline valuvaigistite kasutamine, uue külmumise vältimine ja hügieen. Arsti poole pöörduda siis, kui lähipäevadel peale külmumist on tegemist ulatusliku turse ja põletikuga. Sageli kehtib siin nn jälgimise printsiip – jõuluajal külmud ja jaanipäeva paiku on jupikene läinud.
Riietumise soovitus – kihiline, pigem rohkem kihte, vajadusel lisariideid kaasa võtta. Suusakombinesoonid ei ole reeglina mõeldud nii külmadeks oludeks. Liigsetest riietest saab alati vabaneda andes need toitlustuspunktides TP ülemate kätte, kes toimetavad riided ürituse lõpuks finišisse.
Vesi juhib sooja oluliselt paremini kui õhk. Kui nahk või riietus muutub niiskeks või märjaks, on oht külmakahjustusi saada tõenäolisem.
Eriti oluline! Sokid, saapakatted. Kasvõi nagu vanasti suured sokid saabaste peale kui spetskatteid ei raatsi soetada. Saapa alla spets termosokk, vana hea villane sokk ei ole kõige parem kuna imab endasse niiskust. Hügieenisidemete, kilekottide, ajalehtede toppimine saapa sisse pole spordisõbrale ehk tänapäeval mitte see kõige õigem tegevus, pole mõeldud aktiivseks tegevuseks. Kaalutle kuivade ja soojade sokkide kaasavõtmist, et sokke vahepael vahetada (toitlustuspunktides olevates nn katkestajatebussides).
Kindad– head on labaku tüüpi kindad, kus väiksemad sõrmed saavad “nautida”suuremate (parema verevarustusega) soojust. Vaata, et kinda ja varruka vahel ei oleks katmata ala (soodustab käe külmumist).
Kaalutle kahe kindapaari kaasavõtmist ja väldi kinnaste märjaks saamist toitlustuspunktides juues ning kinda käest võtmisel käe kiiret külmumist. Nagu teame, käed kipuvad külmuma just laskumistel.
Enda kaasa võetud jook võiks olla ikka termopudelis. Külma joogi soojendamine on organismile lisaenergia. Vajadusel paku seda ka kaaslasele. Ekstreemses külmas on ka keha energiavajadus oluliselt suurem – rohkem süüa!
Loomulikult on külmas ilmas aktiivselt liikudes palju abi näomaskidest.
Veel üks tähelepanek, pulsikellad kipuvad ekstreemses külmas “hulluks minema”, näitavad müstilisi pulsse.
Kreemitada nägu rasvase külma ilma kreemiga ja kasutada hügieenilist huulepulka.
Oluline on silmas pidada, et maratoni ühisstardi korral on alguses liikumistempo väga aeglane ja kui siis külm nahavahele poeb võib kogu maraton olla rikutud. Esimene toitlustuspunkt on ka avaral väljal.
Tartu maratoni üritustel kehtib juba aastaid ühtne hädaabinumber 112, olles ise hädas või nähes kaaslast helista ja ütle, et oled maratoni rajalt - sind ühendatakse meditsiiniteenistuse staabiga, kes saadab sulle abi. Oluline on siinjuures teada kus sa asud – mitu kilomeetrit on lõpuni, millisest toitlustuspunktist oled läbi tulnud. Arvesta ka sellega, et ekstreemses külmas vajab ka mobiiltelefon soojas hoidmist, et toimida.
Madalate temperatuuride korral mine sooja, toitlustuspunktide vahepeal olevatesse bussidesse - rahune seal bussis ja mõtle, kas on mõtet jätkata.
Riietumissoovitused Tartu maratoniks
0 kiht: Higisärk lühikese varrukaga või võrkmaika võrk (rinnanibud ära teipida,kellel see probleemne koht) + (soovituslikult tuulekaitsega)alus(suusa)püksid.
1 kiht: Aluspesu – mitte puuvillane, vaid hästi kuivav sünteetiline spordipesu (aluspükste ja pikkade pesupükste vahele võiks panna ajalehe strateegiliste kohtade kaitseks).
2. kiht: Kas suusakombe või kvaliteetsest, sportimiseks mõeldud mikrofliiskangast jakk.
3. kiht: Sportlikumal osalejal õhemat sorti soojendusdress (jakk ja püksid), kindlasti vähemalt seljaosas hingav. Kes liigub rahulikumalt sellel natukene soojem tuulekindlast (windstopper) kangast soojendustress (jakk ja püksid), vajadusel võib ka veel vesti peale panna.
Muud soovitused:
- Suusasaapaid jalga pannes pane ka uued kuivad ja tavalisest soojemad sokid. Suusasaapa peale kindlasti soojenduskatted.
- Tavalisele (suusa) sõrmkindale – EI (vähemalt mitte ilma aluskindata või kui tegu ei ole mingite eriti heade ja soojade kinnastega). Käpik ja „vähi“kinnas - (kahe sõrmega) – JAH
- Pähe kindlasti „buff“ (aga ära pane suu ette) või suusatamise näomask (saab kamotopoodidest). Paksemat sorti müts (2 kordset ei soovita kui buffvõimalusel all).
- Prillid silmade kaitseks. Kõrvalestad, nina ja põsesarnad määrida sisse rasvase kreemiga või teipida plaastriga.
- Stardikoridori kaasa suuremat sorti prügikott, kuhu teha sisse pea ja käeaugud (visata ära vahetult enne stardipauku).
Kes on ettevaatlikum võib rajale kaasa võtta ka termokile (kohustuslik asi igas autoapteegis) ja kuivad kindad ja mütsi.
