Pärast poolfinaali bulgaarlase Ivo Ianakieviga viienda koha eest võidelda soovinud Jaanson otsustas päev enne starti muuta taktikat ja minna täispangale. "Mõtlesin, et viiendal ja kuuendal kohal pole suurt vahet. Otsustasin vastaseid ehmatada, tulgu mis tuleb!" selgitas Jaanson. "Mis parata, seekord ei tulnud välja. Arutasin taktikamuutust ka treener Thor Nilseniga. Temalgi olid säärased mõtted pähe tulnud. Ta soovitas valu kannatada. Uskusime, et vähemalt alguses on võimalik liidrite tempot hoida ja ehk ka kauem. Unistada ju võib."

Eestlane juhtis stardikiirenduse järel Waddelli ees 0,42 sekundiga, teisel ja kolmandal veerandil tegi ägedaimad tõmbed hoopis Atlanta olümpiavõitu kaitsnud shveitslane Xeno Müller. Jaanson läbis need lõigud teistest aeglasemalt, ka Ianakiev pääses sekundiga ette.

Viimasel 500 meetril suutis Jaanson teha lõpukiirenduse, kuid samaga vastasid teisedki. Vaid Müller oli end tühjaks pingutanud. Waddell läks kergelt oma teed, teravaimalt finisheerinud sakslane Marcel Hacker näpanuks Müllerilt äärepealt hõbeda. Vajaka jäi 0,28 sekundit.

TEGI AUSA SÕIDU. "Olen endaga ses mõttes rahul, et tegin ausa sõidu -- kõik, mis sees oli, andsin endast välja. Lõpp oli väga raske, juurde polnud kusagilt võtta. Sõitsin siin esmakordselt alla seitsme minuti, kuid kümnesekundiline vahe võitjaga on liiga suur," valdasid Jaansonit vastandlikud tunded. "Võib–olla hakkab kunagi kripeldama, et viiendaks ei tulnud. Kuid ei tea, kas mu klassikalinegi sõit toonuks selle koha."

"Püüdsin jääda mõtetega vaid enda sõidu juurde. Olen tõeliselt rõõmus, et suutsin viimasel 300 meetril edu hoida," ütles Waddell.

"Kartsin juba, et jään medalita. Jälgisin Hackerit, kuid mitte vasakul sõudnud Porterit. Ei saanud lõpujoonel aru, kas ikka olin Hackerist eespool. Kui mulle öeldi, et võitsin hõbeda, oli see meeldiv üllatus," seletas Müller viimaste meetrite katsumusi.

Jaansoni hinge jäävad positiivselt neli võistlussõitu Sydneys tervikunagi. "Suutsin end maksimaalselt realiseerida, tagasilööke ei tekkinud. Paar kuud tagasi ebaõnnestus Luzerni regatt. Otsus seejärel kodus puhata ja harjutada oli õige. Puhkust saanud organism võttis pakutu kenasti vastu, Pärnu–töö tõi tänase olümpiavormi."

Jaanson olümpialinnas enam aere ei puuduta. "Puhkan end välja, külastan loomaaeda. Tahan vaadata mind huvitavaid võistlusi, samuti neid, kus eestlased võivad midagi korda saata."

LASEB MÕTETEL SETTIDA. Üleeile polnud tegemist Jaansoni karjääri viimase võistlusega. Kindlasti tahab ta kaasa lüüa kodusel kaheksapaatide sügisregatil. "Ma pole kunagi mõelnud suure hurraaga lõpetamisele -- et nüüd on viimane sõit."

Neljanda olümpia -- neist kahel finaalis -- lõpetanud peagi 35–aastaseks saav mees ei osanud veel arvata, mis saab elust edasi. "Lasen asjal veidi settida. Kiiret pole ju kuhugi, pika sügise ajal jõuab teha sobiva otsuse."

Jaansonil on sisuliselt valida kolme variandi vahel: sõudmisest loobumine, jätkamine ühepaadis või kahepaadis Tõnu Endreksoniga. Treeneritöö Jaansonit suurt ei ahvatle.

Treeningud süstisid Heldesse usku

AERUTAMINE Ühesüstal võistlev Hain Helde alustab täpselt täna keskööl olümpiamängude aerutamisvõistlusi sihiga jõuda 500 m distantsil finaali.

"Arvan, et finaali pääsemiseks tuleb näidata aega alla 1.40. Olen niisuguseks tulemuseks valmis," ütles Helde. "Natuke lühemad, 300–400 meetri pikkused treeninglõigud lubavad loota piletit lõppsõitu. Kuld võetakse ilmselt ajaga 1.37."Helde isiklik rekord on 1.39,3.

Eeloleval ööl peetakse 1000 meetri eelsõidud ja Helde tahab end päev hiljem algavaks poole lühemaks distantsiks lahti sõita. "Sõidutunnetuse saamine ja kõrge koha püüdmine pole teineteist välistavad," selgitas Helde. "Jõudu ei hoia, sest kahe stardi vahele jääb terve ööpäev. Kui tunned, et paat liigub, saad positiivse impulsi. Olümpiaprogramm sobib mulle."

1000 meetris üritab Helde lõpetada teise kümne keskel.

Olümpia eelsõitude sõel on nii kerge kui veel olla saab. Poolfinaali pääseb 27 paremat. 500 meetris alustab 32 ja poole pikemal distantsil 31 meest. "Eelsõit peaks tõepoolest kujunema hõlpsaks, kuid lõdvaks end lasta ei saa. Hea koht ja aeg toovad poolfinaalis kergemad vastased," nentis Helde. Poolfinaalis saab igast sõidust edasi vaid kolm esimest

Helde on Penrithi järve kanalil harjutanud 30 korra ringis -- mõnel päeval korra, mõnel kaks. "Täna ja homme puhkan, valmistun võistluseks," lausus ta.

Helde suvi möödus treeningute tähe all, enamasti Soomes. Helde nimetas senist hooaega tagasihoidlikuks ja rahulikuks. "Alateadvuses ilmselt tunnetasin, et pinge püsib tavalisest aastast kuu aega kauem. See on päris pikk aeg."

Treeningud midagi kripeldama pole jätnud, Soomes on Helde leidnud enda sõnul optimaalsed harjutamisvõimalused. Võistlussüst tuli küll juba suve keskel Sydney poole teele saata.

Helde: "Treeningud ei kannatanud, sest minu teine süst on tehtud sama malli järgi, ainult veidi odavamast materjalist." Sponsori Estconde-E ostetud võistlussüst maksis üle 35 000 krooni, koduse alaliidu ja Helde treeninguraha toel soetatud teine sõiduvahend 28 000 krooni.

Süst jõudis olümpialinna vigastusteta, 2. septembril pärale jõudnud Helde läks peaaegu et otse lennukist järve proovima. "Aklimatiseerumisprobleemi ma üldse ei tunnetanud, võisin kohe treeningutega alustada," ütles Helde. "Kohalik korraldaja nägi mu korralikult pakitud süsta ja mainis, et kaheteistkilose paadi jaoks on tehtud sajakilone kirst!" naeris Helde.

Ville Arike