Sügismaraton pealinnas purustas rekordeid, üldvõit läks Etioopiasse, Eesti meistriks tuli Roman Fosti
„Molodets, molodets,” ergutab välimuse järgi 80-le lähenev mees Tallinnas Kaarli puiesteel jooksjaid. Ilma poolest on laussuvi, Tallinna maratoni stardist on möödunud umbes tund ja rajal võitleb väsimusega üle kahe tuhande maratonijooksja. Raja ääres seistes on nende hingeldamist lausa kuulda, sest peale kiitva vanapapi ja kõlaritest kostuva teadustaja suurt midagi kosta ei ole. Ülejäänud linn on pühapäeval kell 10 veel unes.
Lõuna poole on pilt hoopis teine – rajaserv on kaasaelajaid täis ja poolmaratoni stardiks valmistuvaid jooksjaid jagub kõikjale. Südalinna on vallutanud erkroosad dressipluusid ja tehakse soojendust. Samal võideldakse maratonirajal isiklike rekordite nimel. Isegi spordikauge silm märkab viimse piirini treenitud kehasid ja põhjalikult läbimõeldud jooksuvarustust – 42 kilomeetrit Tallinna tänavatel pole naljaasi.
