„Eks ma teadsin, et olen võimeline medalit võitma,” räägib Tooming ise. „Tundsin, et mu vorm ei ole paha ja medal oli ka eesmärk, aga rattaorienteerumine on selline ala, kus ei või kunagi päris kindel olla, millise tulemusega lõpetad.” 12-kilomeetrisel rajal 37-kraadises palavuses kulgenud sõidus vandus eestlane alla vaid Tšehhi sportlasele Kryštof Bogarile, kuid edestas omakorda sprindi maailmameistrit, venelast Grigori Medvedevit. Kuldmedal jäi 40 sekundi kaugusele. „Võit ei olnud kaugel, aga pigem ütleks siiski, et see oli võidetud hõbe kui kaotatud kuld,” nendib Tooming.

Neljapäeval toimus kodulinnas Toomingu koduklubis Põlva Kobras hõbemedalimehe vastuvõtt.

Oma esimesed sammud orienteerumisspordis tegi ta 11–12-aastase poisikesena, kui klassivend, kes orienteerumisega tegeles, ka Taanieli rajale meelitas. „Alguses ma natuke käisin, aga see ei meeldinud mulle eriti,” meenutab ta. „Ma isegi ei mäleta, miks see mulle peale ei läinud, ju siis midagi hakkas vastu.”