Taaramäe: Alpides võib kõik muutuda!
Kaks kolmandikku tuurist on seljataga, üks raske nädal veel vastu pidada. Milline su enesetunne praegu on?
Tunne on üsna normaalne, väga suurt väsimust ei ole, arvan, et pean ikka kuni lõpuni vastu, kuigi ees ootavad Alpide etapid ja see ei saa kindlasti lihtne olema. Pikad mäkketõusud on mentaalselt väga rasked. Vaatad, tee ääres on silt, et 50 kilomeetrit veel, kohe mõtled, et veel üks tund vastu pidada. See on moraalselt väga raske. Prantsuse velotuuril sõites on palju peas kinni. Väsimus on kerge tekkima.
Meedias on palju räägitud tänavu tuuril juhtunud õnnetustest. Kui suurt ohtu sa oma elule ja tervisele seal sõites näed?
Eile (üleeile – toim) ma kirjutasin blogis ka kahest napikast, mis mind viimasel etapil oleksid võinud jalust niita. Paneb imestama, et iga päev juhtub midagi! Kukkumisi on ikka väga palju. Nii palju, kui ma olen varasematel aastatel tuuri kõrvalt jälginud, jääb mulje, et neid on alati rohkelt. Kui tahad Prantsuse velotuuril hästi sõita, siis pead ohuga arvestama. Juba see, et tahad ees püsida, teeb asja ohtlikuks, sest rüseluses on ohtlikud olukorrad kerged tekkima. Rabelemine, mis seal käib, on ikka kõva.
Sinu blogi sissekannete põhjal tundub, et etapid on väga kurnavad. Kas sul on seni õnnestunud järgmiseks päevaks taastuda?
Jaa, muidugi on etapid kurnavad. Ma tunnen, et olen küll väsinud, kuid õnneks ei tunne sellist väsimuse suurt kuhjumist. Sellist päeva pole mul sel aastal veel ette tulnud, kus tunnen, et hirmus väsimus on sees. Selle poole pealt on olukord kindlasti parem kui eelmisel aastal. Nüüd on ikka tunne, et taastun ära. See on hea näitaja, olen edasi arenenud. Ees seisavad rasked Alpide etapid, aga loodan, et äkki õnnestub seal veel midagi korda saata.
Milline su prognoos lähipäevadeks on? Millised etapid on raskeimad ja kus võid rohkem edu loota?
Neljapäev ja reede on mõlemad väga rasked. Neljapäeval on 200 kilomeetri pikkune sõit, kus lähme 3000 meetri kõrgusele välja, seal sõidame kolm hirmsat, pikka ja rasket mäge. Sel päeval arvestan juba, et mind ootab kuus-seitse tundi ratta seljas, tuleb väga kurnav päev. Reedel on küll lühike etapp, ainult 110 kilomeetrit, kuid see-eest on seal üks Alpide kõige raskemaid tõuse sees. See on eriti intensiivne. Laupäeval ootab ees eraldistart, kus tuleb samuti endast kõik mängu panna. 40 kilomeetri sees tuleb end täiesti pildituks sõita.
Prognoosi on raske teha, aga kardan, et ega mind suurt pildis ei näe. Vaevalt et ma midagi väga teha suudan. Kui õnnestub mingil grupil eest ära sõita, siis võin kaasa minna ja üllatada sellega, et lõpetan koos nendega. Aga see on vähetõenäoline. Kui kuskil midagi suudan, siis pigem teisipäeval-kolmapäeval. Siis on väiksemad tõusud. Kui tunne on hea, võib mind ka pildis näha.
Colombialasele Rigoberto Uránile kaotad praegu parima noore ratturi arvestuses minuti ja seitsme sekundiga. Kui tõenäoliseks pead, et suudad valge särgi ikkagi võita?
Ei tea. Urán on väga andekas ja mägedes hea. Tema püüdmine saab raske olema. Aga kui kaotan talle ka Alpide etappidel iga päev minuti, siis on veel võimalus eraldistardis ta kinni võtta. Kui mul on hea päev, olen suuteline iga 15 kilomeetriga ühe minuti tagasi võtma. Stressi ja närvilisust on siin üldse väga palju. Kunagi ei tea, mis saama hakkab, kes kukub, mis juhtub. Alpides võib kõik muutuda.
Veel kuus etappi
T, 19. juuli, 16. etapp:
Saint-Paul-Trois-Châteaux’st Gapi, 162,5 km, 1268 m Col de Manse’i (teise kategooria) tõus
K, 20. juuli, 17. etapp:
Gapist Pinerolosse, 179 km, üks esimese, kaks teise ja kaks kolmanda kategooria tõusu
N, 21. juuli, 18. etapp:
Pinerolost Galibier Serre-Chevalier’sse, 200,5 km, kolm kõrgeima kategooria tõusu, kõrgeim neist 2744 m kõrgusel
R, 22. juuli, 19. etapp:
Modane Valfréjusist Alpe-d’Huezi, 109,5 km, kaks kõrgeima ja üks esimese kategooria tõus, kõrgeim neist 2556 m kõrgusel
L, 23. juuli, 20. etapp:
temposõit Grenoble’is, 42,5 km
P, 24. juuli, 21. etapp:
Créteil’st Pariisi, Champs-Élysées’le, 95 km
