Kuidas peaksid suusahuvilised lumeta talvel harjutama? Tabavalt ütles üks noortetreener, et taevasse vaatamine praegu suusatajat ei aita.

Kõige kõvemini kannatavad eelkõige noored suusatajad. Aga ka meie tipud ei saa kuigi pikaks ajaks kodukanti väisata, sest siin pole harjutamiseks lund ja radasid. Taastavad kodused lumetreeningud on neil sel hooajal peaaegu olematuks jäänud.

Ka harrastajad, eriti Tartu maratoniks valmistujad koguksid praegu samuti suusakilomeetreid, ometi tuleb taas välja otsida rullsuusad ja käib elav arutelu, mille muuga saaks veel suusatreeninguid asendada.

Trenn mustal maal

Praeguses olukorras aitabki eelkõige treenimine rullsuuskadel. Valdavat osa suusatehnikast saab neil sõites peaaegu täiuslikult arendada.

Muidugi erineb rullidel sõitmine suusatamisest – raudne pidamine tõukel, pikem libisemismaa. Aga näiteks käte ja kere tõukeliigutuste ning erialase töövõime parandamiseks on rullsuusatamine peaaegu ideaalne. Samuti saab neil liikudes arendada keharaskuse ülekannet, sõidurütmi vahetamist, teha mitmeid tasakaaluharjutusi – viimistleda neid suusaelemente, mida lumelgi tuleks praegusel ajal täiustada.

Muidugi pole kõigil rullsuuski ja nendega sõitmise võimalust. Leiab aga muidki lahendusi ja neid pakutakse peaaegu igast Eestimaa nurgast. Viljandimaa Saarepeedi suusalastele tegi treener Elmar Põder hakkepuiduraja. Kui suvel hakati Saarepeedil papleid maha võtma, ei tahtnud keegi eriti haket ja nii läkski see “lumeasendaja” suusaraja tegemiseks.

“Isegi võistluse pidasime seal maha,” sõnas Elmar Põder. “Mis mulle eriti meeldib – sellisel rajal sain lastel lihvida nii mõndagi klassikatehnika elementi, millele lumel hea

libisemisega vähe tähelepanu pööratakse.”

Entusiastlikke suusatreenereid on leidunud läbi aegade. Legendaarne Herbert Abel treenis oma rühmadega saepururajal – tuntud Ruusa ringid Lõuna-Eestis pakkusid selleks hea võimaluse. Eriti hästi on mul meeles üks Ruusa koduring, kus rada algas sajameetrise lauge osaga, pööras siis sama pika maa jagu pisut järsemale nukile ja sealt tipust tuli pööre laskumisele, millest paraja hooga alla tulles jõudsid taas raja algusse. Sellel rajal sai palju treenida ja talvel pisut raskematesse oludesse sattudes tõusis neist uskumatult palju kasu.

Kord ühe hooaja eel, lumevaesel ajal, harjutas Rutt Rehemaa-·migun palju just saepururajal. Lisaks tegi ta pisut kiiremaid treeninguid Ida-Saksamaalt toodud plastrajal, muidugi lisandusid tugevad imitatsioonitreeningud. Ning nii põhjaliku ettevalmistusega mustal maal läks ta N Liidu juunioridega konkureerima ja võitis kõiki!

Nii et kui kuskil jääb katlamajadest hakkepuitu ripakile, võiks selle vedada suusaraja ehitamiseks. Mis veel parem – kui niisugusele alusele sajab paar sentimeetrit lund, saab teha väga head sõitu. Rada saab teha ka männiokastest, mida Võru suusatajad kasutavad.

Keppidega jooksmine

Kasulik treeningvahend on kindlasti imitatsioon ehk suusakeppidega jooks ja kiire kõnd. Kui mitte panna rõhku sammu pikkusele, vaid püüda võtta tõusu võimalikult madala lennufaasiga ehk libisammu imiteerida, siis ei erine liigutus suusatamistehnikast kuigi palju. Näiteks Tour de Ski rajal oli teatud lõikudes musta maa imitatsiooniga sarnast suusatamist oi kui palju. Imitatsioon annab käte- ja kerelihastele tugeva ettevalmistuse, nende jõul kannatab talvel tõusudest üles joosta küll.

Harrastajad kurdavad, et maratoni lähenedes jääb ettevalmistuses vajaka just suusatamisele

lähedastest treeningutest. Rullsuusatamise või hakkepuidul suusatamise juurde viib väheste tee, aitavad pikemad, kaks ja enam tundi kestvad jooksu-, käimis-  ja imitatsioonitreeningud vahelduval maastikul ja metsas. Tõusudel saab terava pöiatõukega lihvida suusasammu, see annab maratoniks hea pagasi.

Kui lõpuks lumele saadakse, tuleb vaid keha tasakaal ja liigutuste rütm korda saada. Muidugi on kasuks ka pikad rattasõidud, ujulatreeningud ja jõusaalis rassitud tunnid, needki aitavad valmistuda maratoni eesmärgi täitmiseks.

Harjumaa Leppneeme mees, kõik Estoloppeti sõidud kaasa teinud Arvo Raja laob treenitusele põhja korrapärase jooksutreeninguga. Nii et vaadakem harvem taevasse ja pangem pea tööle, et lumevaesuse ajal suusasamm päris  kängu ei jääks.