Ja kuidas veel vormistas! Peatreener Igor Prinsi juhendatavad levadialased jooksid talveilma trotsides Lilleküla kunstmuruväljakule eriti võidujanustena ning haarasid juba kaheksandal minutil Vitali Gussevi tabamusest eduseisu.

Edasine möödus esimesel kolmveerandtunnil samasuguses võtmes – Levadia ründas kogu aeg ohtlikult ja hingestatult, õnnetu Flora mängumasin logises aga nii mis kole. Vitali Leitani ja Konstantin Nahki väravad viisid Levadia 40. minutiks koguni 3:0 juhtima. Sellega oli kõik otsustatud ning hiljutise 1:2 allajäämise eest Florale superkarika finaalis korralikult kätte makstud!

Florat ja Eesti koondist juhendav Tarmo Rüütli pidi murtult tõdema: „Hea, et me viie väravaga pähe ei saanud, sest pärast avapool­aega võinuks karta hullematki...”

Mängujärgses intervjuus said Rüütlilt korraliku koosa kõik hoolealused, vaid puurivaht Mihkel Aksalu pääses kergemalt, sest juhendaja hinnangul polnud temal võimalik meeskonda halvimast päästa.

„Sellise tegutsemisega on väga raske jalgpallis edu saavutada,” kurjustas Rüütli oma palluritega. „Nokdaun nokdauni järel – 45 minutit puhast nokdauni! Raske on ju kosuda, kui saad sallise kõmaka, mis kisub pildi ähmaseks.”

Rüütli sõnul ei suutnud ükski Flora väljakumängija avapoolajal oma taset näidata. „Vastastel polnudki vaja võitmiseks midagi erilist teha,” leidis ta. „Nad polnud muidugi kehvemad kui hiljuti superkarika finaalis, aga ei pidanud ka oma keskmisest tasemest rohkem välja panema. Viisime võidu Levadiale kandikul kohale ja ütlesime: „Olge lahked!“ Seejärel vestlesime natukene ja läksime laiali,” piltlikustas Rüütli floralaste tegutsemist.

Levadia juhendaja Prins, kes pidas avapoolaega „jube heaks“, ei jaganud kolleegi arvamust. „Mis kandikul...?! Mäng oli ikka jalgpalli moodi, kus meie hoidsime initsiatiivi. Kõik väravaolukorrad olid võitluslikud. Lõime need võimalused ju ise, ega need niisama tulnud.”

Prinsi sõnul aitas superkarikafinaali kaotus Levadial põhimõtteliseks vastasseisuks paremini häälestuda. „Saime seal laksu kirja ja tegime õiged järeldused,” selgitas ta. „Tuli endale sisendada: iga rünnak ei pea lõppema väravaga! Nii muutsime mängupilti ja -joonist.”

Mannetu Flora garderoobis läks vaheajal mõistagi ütlemiseks. Vasakkaitsja Urmas Rooba: „Suhteliselt kuri jutt oli tõesti, päris karmide sõnadega. Pärast mängu me enam nii palju ei rääkinudki...”

Tiitlijutt liiga vara

Aastaid võõrsil leiba teeninud Rooba, kes naasis hooaja eel kodumaale, pidanuks Rüütli arvates Taani ja Soome meistriliigast hangitud rikkaliku kogemustepagasi toel mitu korda kasulikumalt tegutsema.

„Urmase esitusega ei jäänud ma kindlasti rahule,” kinnitas Rüütli. „Sellised pallurid peaksid olema mängu käimatõmbajad ja rabelema kahe mehe eest. Paraku tuli välja ainult märgade puudega ahju kütmine – üks susin ja visin! Ei ole veel heledat tuld. Võib-olla lööb veel lõkkele, ei tea.”

Rooba: „Pidasin alles teise mängu Flora särgis ega pole veel täpselt aru saanud, kus meeskond mind kõige rohkem vajab ja kui palju pean endast andma. Selge, et pean olema üks liidritest, aga kõigepealt tuleb meil kaasmängijatega üksteist rohkem usaldama hakata. Seekord tuli mulle äärele üsna vähe palle.”

Rüütli lubas, et kõik karmid sõnad hoole­aluste aadressil said laupäeva õhtul kohale toimetatud ja nüüd tuleb valmistuda homseks kohtumiseks Narva Transiga.

„Poolajal sai pisut häält tõstetud, aga nüüd tuleb vaid vaadata, mis saab edasi,” lausus peatreener. „Õnneks teeb Kalev Sport mängudest teleülekandeid – saan ka mängijaile pildi peal asju näidata, mitte ainult jutustada.”

Kuivõrd halvas lüüasaamine Flora tiitlilootusi, on hooaja nii varajases staadiumis võimatu ennustada.

„Tiitlijutt käib liiga vara,” leidis Rüütli. „Jalgpallihooajad ongi just seepärast huvitavad, et on pikad, ja lõpuks paistab, kes võidab. Loodetavasti läheb Eestis ka nii. Ärme jagame tiitlit juba märtsikuus.”


Arvamus
Sander Puri, Levadia poolkaitsja


Meie mängudistsipliin oli paremini paigas kui hiljutises superkarikafinaalis. Teadsime, et mänguilu pole nii võitluslikus kohtumises mõtet lootagi, ning surusime nad jõuga ära. Avapoolajal Floral polnudki reaalset väravavõimalust, sest hoidsime enda asjad niivõrd korras. Hooaeg on aga veel nii noor ja see oli kõigest üks mäng, mistõttu suuri järeldusi on vara teha. Kindlasti annab see võit meile edasiseks hea enesetunde. 

 
Arvamus
Mihkel Aksalu, Flora väravavaht


Esimene poolaeg oli täielik jama – see polnud jalgpalli mängimine, mida me tegime. Teine poolaeg oli lootustandvam, aga sellest ei piisanud. Kui Levadia väsis, lõime natukene teravust, ent mäng oli juba tehtud. Kogu meeskonna kaitsetöö oli ligadi-logadi. Ei julgestatud õigel ajal, ei klaaritud olukordi ära, söödud jäid ebatäpseks, ei leitud ründajaid ega poolkaitsjaid üles... Kõik elemendid, mis jalgpallis on, jäid puudulikuks. Jätsime enda töö täielikult tegemata. 1:3 kaotus koduväljakul on häving.