Talvel suusatama, kevadel jooksma ja maanteerattaga asfaldile kihutama ning sügisel maastikurattaga metsa- ja põlluteedele sõitma. Kes neljale katsumusele vastu peab ja sellest ka hea tuju saab, võib end lugeda aktiivseks harrastussportlaseks.

Tartu nelikürituse teine osavõistlus, 23 km pikkune jooksumaraton Otepäält Elvasse kutsus starti üle 1100 osaleja. Neist ligi viiendik kavatseb kaasa teha kogu sarjas. Mis võiks olla veel parem harjutama õhutaja kui hea üritus, kuhu on piinlik viletsa ettevalmistusega minna?

Kes suusamaratoniks korralikult treenis ning märtsis ja aprillis vähemalt paarsada kilomeetrit jooksis, neil jätkus kindlasti võhma ja sitkust, mis lubas distantsi suurema valu ja vaevata läbida. Ent silma jäi uljaspäidki, kes püüdsid vana rasvaga toime tulla. Kui juba poolel distantsil tunduvad jalad nagu pakud ja iga järgnev kilomeeter tekitab üha rohkem piina, tuleks end fini‰is natuke haletseda, kuid seejärel teha mõistlik otsus: “Harjutan terve suve hoolsalt, vaheldumisi jooksen ja sõidan rattaga, sest nii sujuvad mõlemad pingutused hõlpsamini. Sügisel tahan olla elu parimas vormis.”

Harrastajate hulk kasvab

Igatahes on jooksukultuuril veel suur arenguvaru. Ometi võib rõõmustada, et harrastajate hulk kasvab. Kaks nädalat tagasi läbis ligi 11,5 km pikkuse ümber Viljandi järve jooksu 2201 huvilist. Paari-kolme aasta pärast võiks sama arvukas osalejaskond startida Tartu jooksul.

Kõige kaalukam ettevõtmine on aga klassikaline maraton, 42,195 km. Kes mõistis 23 km distantsil oma jõuvarusid säästlikult kulutada ja tundis, et poolteist kuni kaks tundi kestnud pingutus ei tapnud, võiks võtta sügisel sihikule Tallinna maratoni. SL Õhtulehe rahvajooksu raames peetav maraton kulgeb Pirital uuel rajal, läbitakse kaks 21-kilomeetrist ringi.

Nelja-viietunnine jooksuots võib küll esmapilgul näida hirmuäratavana. Ent suurtel linnamaratonidel liigub tuhandeid tavalisi inimesi, nii peenikesi kui ka pakse, nii lühikesi kui ka pikki, niisuguses tempos täiesti muretult. Uskuge, maraton on kättevõtmise küsimus – aga muidugi tuleks suvekuudel korralikult harjutada.

Mõni lause Tartu jooksumaratoni kõige kiirematest ka. Kui Eesti parim pikamaajooksja Pavel Loskutov rahvajooksul ei stardi, raputab Vjatšeslav Košelev kõik kaaslased alati kandadelt. Eilne mõõduvõtt polnud erand. Sillamäelane edestas järgmisi ligi nelja minutiga. Naistest võitis Kadri Kadak, kes neiupõlvenime Kelve kandes kuulus Eesti koondisse ja asus pärast lapse sündi taas treenima. Ó

SEB Ühispanga Jooksumaraton,  23 km

Mehed. 1. Vjatšeslav Košelev 1:09.40; 2. Aleksei Saveljev 1:13.23; 3. Margus Pirksaar 1:13.57; 4. Taavi Tambur 1:15.55; 5. Ilja Nikolajev 1:16.40; 6. Hasso Paap 1:17,32

Naised. 1. Kadri Kadak 1:27.13; 2. Olga Andrejeva 1:28.07; 3. Tatjana Sotnikova 1:36.21; 4. Galina Bernat 1:36.40; 5. Kadri Maasik 1:40.05; 6. Sirli Parm 1:40.41

Arvamus

Andrus Nilk

(...)Targaks harrastusjooksjaks hinnatakse neid, kes suudavad poolmaratoni või maratoni läbida ühtlases tempos. Oma treenitust ja jõuvarusid pole kerge täpselt hinnata. Ikka kipuvad emotsioonid kaine mõtlemise maha suruma. Kui aga anda jalgele 10 km kõvasti valu, kujunevad järgmised 13 km piinapingiks.