Tiitlivõistluste pjedestaalist unistav Svetlana Issakova joonistab vabal ajal portreesid


Tiitlivõistluste pjedestaalist unistav Svetlana Issakova joonistab vabal ajal portreesid
Närvirahustuseks Svetlana Issakova joonistab. Peamiselt kujutab ta piltidel sõpru ja lähedasi, aga ka tuntud filmikangelasi. Rauno Volmar

Kolme aasta eest uisutas 14-aastane Svetlana Issakova juunioride GP-etappidel välja teise ja kolmanda koha ning jõudis finaaletapile – tulemus, mida iluuisuspetsialist Margus Hernits nimetab tänaseni „väga suureks saavutuseks”.

Kahte järgnenud hooaega peab aga Svetlana ise „lihtsalt tühjaks”. Viimase aasta on ta treeninud Irina Kononova käe all, ees ootab sõit täiskasvanute EM-ile Berni ning vahepeal tuhmuma löönud lootus jõuda tippu on taas särama lihvitud. Kuueaastaselt vanaema tuttava eestvedamisel jääle sattunud Issakova vahetas aasta eest treenerit. Alates seitsmendast eluaastast Anna Levandi juures harjutanud neiu treenib nüüd Irina Kononova grupis. „Mul ei olnud treeneriga enam kõige lähedasem suhe, samuti ei olnud suhet treeneril ja vanematel. Parim valik Eestist oli Irina, sest tahtsin kindlasti Tallinna jääda, mul ei ole praegu võimalusi välismaale minna,” rääkis Issakova, kes võitis detsembrikuus peetud Eesti meistrivõistlustel Gerli Liinamäe seljataga hõbemedali ning kindlustas 0,37-punktilise eduga Jelena Glebova ees endale esmakordselt koha täiskasvanute tiitlivõistlustel. Tõsi, kohal oli ta ka möödunud aasta jaanuaris Tallinnas peetud EM-il, kus hoidis autasustamise ajal pronksmedali kandikut. Neiu ise usub, et ta on uue tõusu alguses. „Ümbruskond on muutunud, inimesed suhtuvad minusse teistmoodi, treener pöörab mulle rohkem tähelepanu,” ütles Issakova. „Irina grupis kasvab küll üks 12-aastane poiss, Daniel Albert Naurits, kes on väga andekas, kuid üldiselt tegeleb ta ikkagi rohkem lastega, minuvanuseid rühmas rohkem ei ole.”

Issakova suurim fänn on tema isa, kes alguses tütart ka treenis. Seejuures ei ole Vladimir Issakov sugugi uisutaustaga, vastupidi, tema tegeles noorena judoga. „Isa teab kõike nii minu kavadest kui ka iluuisureeglitest, ta oskab mind suunata ja vormi ajastada. Väiksena jäin pärast trenne isaga halli edasi harjutama,” rääkis poolteist aastat Audenteses õppinud, kuid nüüd oma endisesse kooli, Tallinna Õismäe gümnaasiumi naasnud Issakova. „Kui varem läksin hommikul kooli ja pärast seda trenni, siis võib- olla pean nüüd ikkagi kella seitsmeks trenni tulema ja alles siis kooli minema,” arutles neiu. Aga millest sündis otsus spordikoolist lahkuda? Üldiselt läheb sportlaste elu Audenteses kergemaks, sest seal tõepoolest nende treeningkavadega ka arvestatakse. „Teistel on jah niimoodi, aga minul tekkisid Audenteses probleemid puudumisega. Kui võrdlesin õppimiskoormust, tuli välja, et see oli meil Õismäel palju väiksem. Ega ma nüüd tagantjärele oskagi öelda, miks ma üldse Audentesesse läksin, treener Anna väga soovitas...” mõtiskles Issakova, lisades, et pealegi elab ta Õismäel, jäähall on Õismäel ja nii on ka sõitmist päeva jooksul vähem.

Treener või psühholoog?

Issakova areng kuni paari aasta taguse ajani andis selge märgi, et Jelena Glebovale on kasvamas väga tugev mantlipärija. „Kui ma Anna Levandi grupiga liitusin, vaatasin, et ma ei oska mitte midagi võrreldes teistega. Kuid pä­rast seda, kui kaheksa-aastaselt võitsin esimese esikoha, algas tõusutee, mis kestis kuus aastat,” hindas Issakova on karjääri. Tõepoolest, ta jõudis kolmel korral juunioride GP-l esikolmikusse, mis tagas talle koha finaalvõistlusel. 2007. aasta lõpus, kui Glebova jättis jalavigastuse tõttu Eesti meistrivõistlused vahele, krooniti ta riigi esivõistlustel parimaks. „Ent siis jäi areng seisma, nüüd tunnen, et olen vahepeal kaotatu tagasi saanud ja juba ka edasi läinud. Seisak oli ühelt poolt tingitud ümbrusest, kuid teisalt kindlasti ka sellest, et hakkasin kasvama,” arutles 164 sentimeetri pikkune uisuneiu. Kuigi paar aastat olid tühjad, pole Issakova kunagi heietanud loobumise mõtteid. „Muidu tunneksin end allaandjana, nii palju tööd on tehtud. Ja kui ka on raske, aitavad vanemad mind edasi,” lisas ta. Kuu aja eest peetud Eesti meistrivõistluste eel arvas Issakova, et reaalne on teine koht võita. Enda ees nägi ta Glebovat, kes avapäeval ka suveräänse liidrikoha sisse võttis.

Loe veel

„Veel pärast lühikava, kui olin kolmas, nägin, et teine koht ja EM-ile pääs pole kaugel. Vahe esimesega oli väga suur. Vabakava sõitsin vahetult Leena (Glebova – toim) ees, tean, et mu kava on tehniliselt raske, aga teine hinne on Leenal kõrgem, mis on igati loogiline, sest ta on nii palju uisutanud. Kui vabakava lõpetasin, läksin pettunult riietusruumi, sest Gerli oli juba minu eest ja Leena läks sõitma. Ent siis vaatan: treener tuleb riietusruumi sisse ja naeratab. Ja mina mõtlesin, et mis asja ta naeratab,” jutustas Issakova säravail silmil loo, kuidas ta kindlustas endale koha EM-il. „Sõitsin enda arvates väga hästi, kuid ma tõesti ei uskunud, et võin teiseks tulla.” Bernis peetavad Euroopa meistrivõistlused lõid heas mõttes Issakova treeningkava sassi. „Trenni on mulle alati meeldinud teha, kuid nüüd töötan veelgi selgema eesmärgiga. EM on midagi uut, olen alati teadnud, et olen võimeline seal uisutama, aga nüüd on unistus reaalsuseks saanud,” rääkis Issakova, kes suurt publikut ega kuulsaid staare ei karda, kuid võistlemiseks vajalik närv on ikka sees. Euroopa meistrit Issakova ennustada ei soovi, sest tema hinnangul on ta nüüd üks osalejate seast ning peab keskenduma enda võistlemisele, mitte teiste vaatamisele.

Maailma mastaabis nimetab ka Issakova sarnaselt enamiku uisupiigadega oma lemmikuks korealannast olümpiavõitja Yu-Na Kimi. Meestest köidavad Issakova tähelepanu aga tšehh Tomaš Verner ja valitsev maailmameister Daisuke Takahashi. „Paljud hüppavad hästi, aga neil, keda nimetasin, on ka nauditav sõit. Verneriga olin kunagi koos laagris, mina olin kümnene, tema pidi siis 16-aastane olema. Ilmselt ta mind ei mäleta,” meenutas Issakova. Issakova eeskujud teavad kõik, mida tähendab seista tiitlivõistluse pjedestaalil. Seda unistust ei ole ka Kononova õpilane matnud. „Muidugi sooviksin kunagi, nii kolme-nelja aasta jooksul EM-i esikolmikusse jõuda. Võib-olla kaasan mujalt maailmast koreograafiaabi, kuid treeneriga on meil klapp nii hea, et ma ei pea mõistlikuks uut otsima hakkama,” tõdes ta. Muusika valib Issakova endale üldjuhul ise, ta eelistab liuelda klassikaliste helide taustal, eriti meeldib talle klaverimuusika. Ent samuti mängib ta mõttega, et äkki peaks järgmisel hooajal kasutama hoopiski Hispaania rütme. Samuti tahab ta kanda kleite, millel on konkreetsed värvid: punane, sinine, lilla. „Lemmikvärv on mul sinine, olin väga õnnelik, kui lõpuks seda värvi kleidi sain, tänavuse hooajal lilla kleit on ka ilus,” arutles Issakova, kelle hinnangul on kleidimood viimase viie aastaga kõvasti trendikamaks muutunud.

Näiteks õmmeldakse kleidi peale igasuguseid kaunistusi, et veelgi rohkem silma paista. Svetlana Issakova teine suur kirg iluuisutamise kõrval on joonistamine. Ta joonistab nii guaši kui ka pliiatsiga ja peamiselt portreesid. Modellidena kasutab ta enamasti fotosid, üks joonistus valmib ühe-kahe õhtuga. „Joonistamine on väga hea närvirahustus, vahel töötan piltidega nädal aega, siis pean paar nädalat pausi. Väiksena polnud mu joonistused midagi erilist, nagu ikka lapse tehtud, kuigi kinkisin neidki, näiteks treener Levandile,” rääkis Issakova, kes esialgu kunstiülikoolist veel ei unista. „Et sinna sisse saada, peaksin võtma lisakursuseid, aga selleks pole mul aega. Võib-olla kui oleksin hakanud ülikooli nimel kolme aasta eest süstemaatiliselt töötama, oleks midagi välja tulnud,” sõnas Issakova, kellele meeldib joonistamise kõrvalt ka psühholoogia. Raamatute lugemiseks treeningkoormuse kõrval just väga palju aega ei jää, küll aga on temagi läbi lugenud ülipopulaarse „Videviku” saaga. Ja joonistanud Jakob Blacki portree.

„„Videviku” lugemise juures oli kõige ägedam see, et sain aru: ma oskan vene keeles väga hästi ja kiiresti lugeda. Eesti keelde ei olnud viimaseid osi veel tõlgitud ja siis võtsin ette kuussada lehekülge venekeelset raamatut ja lugesin nädalaga läbi. Pärast seda ütlesin endale, et oo, tüdruk, sa oskad lugeda! Muidu meeldivad mulle psühholoogilised raamatud, need teemad avastasin Audenteses, mine tea, äkki kasvab minust endast veel psühholoog,” naeris Issakova, kes ise psühholoogi treening­tsüklisse kaasamist tähtsaks ei pea. „Olen käinud psühholoogi juures, kuid ma ei oska hinnata selle olulisust, treener on küll rääkinud, et peaksin uuesti minema, aga olen alati edasi lükanud...” tõdes Issakova ja lisas: „Pigem otsin tuge treenerilt või lähedastelt sõpradelt.”

Tühja loba ei aja

Trennides räägib venekeelsest perekonnast pärit, ent alati eestikeelses koolis käinud Svetlana segamini nii eesti kui ka vene keelt. „Nii oli Annaga ja nii on nüüd ka Irinaga – kui kohe vene keeles õige sõna pähe ei tule, räägin Irinaga eesti keeles. Inglise keel mulle eriti ei meeldi, aga eks ma pean selle niikuinii ära õppima – rääkimine ei ole praegugi probleem, kuid grammatika ei ole just minu tugevam külg,” lisas ta. Ka välisvõistlustel suhtleb Issakova pigem venelastega, teemaks ikka lemmikala. „Niisama tühja loba mulle ajada ei meeldi, olen aktiivne ja tahan pigem tegutseda. Üldiselt mulle meeldib palju rohkem poistega koos olla. Tegelikult mul ongi vaid üks sõbranna,” rääkis Issakova.

See-eest on sõbranna Johanna Allik ammune ja südamelähedane. „Tunnen Johannat sama kaua kui ise uisutan, meil on tihtipeale juhtunud nii, et satume samadesse situatsioonidesse, kust peame välja tulema ja seetõttu tunneme ühtekuuluvust,” kirjeldas Issakova sõbrannasuhet. Tippspordis näeb Issakova ennast Sotši olümpiani. „Kui need olümpiani jäänud kolm aastat lähevad edukalt, lõpetan võistlusspordi, teenin sõudes raha ja hakkan treeneriks – see viimane on kindel värk,” sõnas Issakova täie tõsidusega. „Vahepeal soov treenerina töötada küll kustus, kuid nüüd olen Kononovaga koos tööd proovinud ja isu on tagasi tulnud. Tööd saab ju teha nii Eestis kui ka välismaal.”

Issakoval on treeningud ka nädalavahetusel, samal ajal annab ta tunde treeneri väikeste grupile. Lapsed, kellega Svetlana tegeleb, on kuue kuni kaheksa aastased. „Selles vanuses on juba võimalik aru saada, kellest saab asja ja kellest ei saa. Näen, kuidas laps ülesandeid täidab, kas teda peab sundima või mitte. Kuigi alati leidub ka neid, keda peab sundima, sest näen, et kui ta vaid asja ette võtaks, suudaks ta suurpäraselt hakkama saada – niisuguseid lapsi pole palju, neid peab oskama motiveerida,” rääkis Issakova. „Eks ma vajasin ka ise sundimist, isa kogu aeg käskis mul ühte või teist teha. Ja tulemus on, et kui ma midagi ära ei tee, siis hallist ära ei lähe. Jonnakas laps pole ma kunagi olnud, küll aga aeglane, ent jõuan alati eesmärgini.” Tõepoolest, üks tähtis unistus on täidetud, EM-i pilet on taskus. Nüüd on vaja Šveitsist ka ilus koht koju tuua.

Eluloolist

Svetlana Issakova

Sündinud 14. juunil 1993

Treener: Irina Kononova

Selle hooaja muusika

Lühikava: Felix Mendelssohn-Bartholdy viiulikontsert e-moll op 64

Vabakava: „Pearl Harbori”- soundtrack

Saavutused

2008 Eesti meister, 2007 ja 2011 hõbemedal, 2010 pronksmedal. Viiekordne juunioride Eesti meister Juunioride GP-l saanud kahel kor­ral teise ja korra kolmanda koha.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare