Tiiu Valgemäe: ehk jõuab keegi ka meie koolist olümpiale
Kui mitmekordne Eesti meister ja 20 aastat Soomes töötanud Valgemäe sügisel Tallinna tuli, et endise õpilase Margus Hernitsa palvel aidata korraldada EM-i, tundis ta, et üks eluring on täis saanud.
„Leidsin, et tahan teha midagi uut, lootsin, et EM annab mõtteid,” rääkis Valge-mäe, kellel oli juba siis kolm õpilast – sügisel rahvusvahelise alaliidu võistluse võitnud 15-aastane Gerli Liinamäe ning tartlastest õed Nanette ja Naomi Andersson.
„EM-i korraldamise ajal küsis varem Anna Levandi juures harjutanud Johanna Allik, kas ta saaks minu juures edasi treenida. Samasugust huvi tundsid Diana Reinsalu ja Kärt Jodsche. Nii hakkasin mõtlema, et mida ma nüüd nendega peale hakkan,” meenutas Valgemäe kooli sünnilugu. Edasi arenes kõik pöörase kiirusega – Valgemäega võttis ühendust Jelena Elias, kellel uisutasid nii tütar Marina kui ka pojapoeg Andres.
„Jelena ütles, et teeme midagi – ja niisama spontaanselt, olude sunnil me kahe peale kooli asutasimegi,” lisas Valge-mäe.
Novembris sündinud idee on nüüdseks saanud ka kõik vajalikud juriidilised kinnitused.
Samuti on kooli kõrvale tekitatud klubi, millel nimeks Venus. „Juhtus nii, et istusime täiskasvanute grupiga riietusruumis ja üks uisutajatest pakkus, et klubi nimi võiks olla Venus. Õhtul helistas mulle Jelena Elias ja ütles, et tead, mul on klubile nimi olemas – Venus. Kui kaks inimest, kes sel hetkel teineteist ei tundnud, pakkusid sama nime, siis ju oli õige,” naeris Valgemäe, kelle koolis on kindel roll mängida täiskasvanud uisutajatel.
„Harrastajad on alati ka laagrites käinud ning nüüd kooli avades teadsin kohe, et võtan ka täiskasvanute grupi,” rääkis Valgemäe. Seal liugleb nii endiseid uisutajaid kui ka juriste, hambaarste ja kunstnikke, kes viivad ellu lapsepõlve unistust.
Unistus oma hallist
Kõige rohkem on Valgemäed seni rõõmustanud inimeste valmisolek koos-tööks. Premia jäähall leidis vabu jääaegu, samuti kaasati tantsutreener Reet Krieger. „Ka kasutan jäätantsutreener Lea Randa, kes kord nädalas õpetab väiksematele kaari – kehahoiak ja kaartel sõitmine on väga vajalik ka üksiksõitjatele. Samuti leidsime ühise keele Irina Kononovaga, kelle õpilane Svetlana Issakova võib meie jääle tulla ja meie omakorda tema treeningu ajal jääd kasutada,” loetles Valgemäe, kes peab treenerite ühis-tööd äärmiselt oluliseks. Seda õpetas paarikümneaastane elu põhjanaabrite juures.
„Soomes on supersüsteem ja -struktuur – klubisid on umbes 60, treenerid sooritavad tasemeeksameid, kuid pidevalt on ka koolitused. Näiteks Laura Lepistö treener Virpi Horttara tegi ühe konkreetse hüppe koolituse, Kiira Korpi juhendaja Susanna Haarala tutvustas üldfüüsilist trenni, mina õpetasin piruette,” rääkis Valgemäe. „Kui Laura koondise tundide ajal lutz’u õppis, siis kõik treenerid võeti kokku, igaühel oli õigus sõna sekka öelda. Tihtipeale on laagrites lausa nii, et kui leiad teise treeneri sportlasel mõne vea, tehakse välja kohvi või kommi. Koos-töö on suurepärane ja minu arvates on see edasiviiv jõud,” lisas ta.
Kui sel kevadel uisutasid kõik Valge-mäe õpilased veel koos, siis uuel aastal tuleb lapsed ja veidi vanemad lahku lüüa. Näiteks Liinamäe, kes on koondise kandidaat, ning ka Allik vajavad märksa individuaalsemat lähenemist.
„Nelja aasta pärast peetakse uus olüm-pia, mine tea, äkki jõuab keegi sinna ka meie uisukoolist,” uskus Valgemäe. Esialgu loodab ta aga, et Liinamäe saaks eel-oleval hooajal uisutada ühel juunioride GP-l.
Uisukooli inimesed pole matnud mõ-tet oma jäähallist. „Plaanid on suured, entusiaste palju, kui kõik koos õla alla paneme, ehk saab asja,” arvas Valgemäe.
Arvamus
Kristi Vahemaa
(...) Iluuisutamine on viimase aasta jooksul muutunud väga populaarseks. Kindlasti on aidanud kaasa kodus Tallinnas peetud Euroopa esivõistlus ja särav naisüksiksõitja Jelena Glebova, kuid ka haritud entusiastid, kes tahavad midagi ära teha ning järjest enam lapsi kaasa haarata. Tiiu Valgemäele ja tema uisukoolile jääb üle vaid soovida jõudu uuteks arengusammudeks!
