NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
28.07.2018 20:15
Et siis nii usutav lavastus, et hakka või uskuma, et nii oligi?

Valetajaga pidi ka sama olema, ütleb endale(ja teistele) 100 korda, et lumi on pruun(mitte valge) ja hakkabki seda ju siis ka ise SIIRALT uskuma.
Braavo ajaloopilastajad, üritus õnnestus. Mis järgmiseks? Võtame koolide õppekavva ja hakkame lastele ajupesu tegema?

(ei pea vastama, olid retoorilised küsimused)
29.07.2018 06:55
"Heasüdamlik maainimene"-tegelikult mees kes uskus endal olevat venemaa ees nii palju teeneid,et rahulikult endistviisi edasi elada.Suur mure Eesti rahva pärast on hiljem juurde mõeldud !
    30.07.2018 00:00
    T.Lepa väga rumala arvamuse kohta , kui pealkirja uskuda, tahaks küsida, et kuidas Eesti vabadussõdalastel oli võimalik sellise rahvaarvuga võita Venemaa? Vastus on, et õige ja tugev vaimulik vundament ja usk koos julge pealehakkamisega.
    30.07.2018 00:10
    Pätsi tuntud lause oli, et kui vaja, siis tantsin kasvõi vanakuradi vanaemaga. Nii ta siis tantsiski, Usust ei tahtnud ta midagi kuulda, usklikke pidas ta lollideks ja seegi sai talle saatuslikuks. Parem oleks võinud teatritüki teha sellest, kuidas. Karl Reits teda hoiatamas. käis ja ta hoiatust kuulda ei võtnud. See on kirjas raamatus Eesti prohvetluse ajaloost, mida saab ehk kusagilt raamatukogust.
29.07.2018 12:23
Oleks Päts sõjaga otsustanud baaside lepingule vastu hakata poleks meist midagi järgi jäänud. Oleksime praegu samal tasemel kui Mordva "vabariik". Mitte ühestki otsast vaba ja puhas venestamine ja kohalike alla veerandi.
Mis valikuid tal siis olid?
Vabatahtlik allaandmine, lootuses et sadist Stalin kõiki maha ei noti?
Alustada sõda ja sõda võida? Lootusetu unistus.
Sõdida ja peksa saada koos riigi ja rahva hävitamisega? Tõenäoline
Unistada, et oleksime sõja võitnud on tore unistus, aga reaalsusega tuleb leppida, et meil ei olnud tollal võimekust tõsiseltvõetavaks vastuhakuks.
Ka J. Laidoner kiitis heaks baaside lepingu kuna hoiti ära sõjalise kokkupõrke võimalus.
Tampige nüüd Laidoneri ka kuidas jaksate.
29.07.2018 18:42
Mida sai sõda alustava hiiglase vastu reaalselt teha üks miljon, ...

Aga mida tehti Sinimägedes ! Seda olekski tulnud teha, oleks ka soomlastel kergem olnud !
    29.07.2018 19:22
    Jõudude vahekord oli ka mõnevõrra parem meie jaoks. Vähemuses, aga mitte nii suurelt. Enne baaside lepingud tegi venelaste õhuvägi tuima rahuga ründeharjutuse eesti kohal. Meil polnud nende mahavõtmiseks ressursse. Mõtle kui Päts oleks otsustanud kõikide teiste soovitusi ignoreerida ja lepingut mitte allkirjastada.
    See raipekari oleks meil linnad maatasa tampinud, olulised rajatised maatasa teinud, sillad puruks pommitanud. Seda kõike mõne päevaga. Mida meil oleks edasi teha?
30.07.2018 11:56
Kui nüüd otse vastata, siis arvatavasti ei oleks inimkaotused palju suuremad olnud ja siis poleks isegi Venemaa saanud rääkida, et meid pole kunagi okupeeritud. Tol hetkel ei olnud NL nii võimas sõjaline jõud. Jah, neid oli palju, aga relvastatud suht nirult. Ja lahkingute puhkedes oleks soomlasedki ehk appi tõtanud...
    30.07.2018 12:32
    Soomlased olid niigi veriselt hõivatud, kuid britid võinuksid abi osutada ja siis jäänuks ehk ära ka Teherani leping sellisel kujul!
    Selge on aga see, et kui sa ise end ei kaitse, ei hakka ka keegi teine sind kaitsma!
    30.07.2018 13:59
    Brittidel polnud võimalust meid aidata. Poola oli vahepealt juba ära võetud ,ehk maismaa liin ära lõigatud ning merd valitsesid tollal sakslased ja venelased. Brittidel enam sinna asja ei olnud.
30.07.2018 12:26
Päts oleks saanud teha seda, et ta ei oleks tohtinud vahendada läände bolševike röövitud rikkusi, ega ajada nendega naftaäri.
30.07.2018 13:09
Baaside leping ei saanud syndida yleöö ja võib arvata,et Kostjat töödeldi
lepingu vastuvõtu suunal pikema aja jooksul.
Sellepärast on silmakirjalikud Konstantini viimased kõned rahvale ja
sõjaväele.Kas pole nii?
31.07.2018 10:17
Kui palju naiivset lapsemeelsust, ajaloo mittemõistmist pea kõigis truualamlikult "säutsuvates" kommentaarides, mis haisevad heidutuse järgi.
Meeldiv erand vaid Fusi 29.07.2018 12:23 jt tema nime alt.
    31.07.2018 10:24
    Eelkõnelejatele koolihariduseks, mida ei ühe ega teise Eestit hallanud võimu aegu koolis ei räägitud, ega tänagi räägita, rääkija seevastu kelleegi mõjuagendina hukka mõistetakse.
    Winston S. Churchill, Tormihoiatus, Varrak 1955 (esmatrükk 1948)
    Lk 277
    Briti valitsusel tuli täie tõsidusega kaaluda Poolale ja Rumeeniale antud garantiide praktilisi tagajärgi. Mõlemal tagatiste süsteemil oli sõjalist väärtust ainult usaldusliku kokkuleppe raames Venemaaga. Nimelt sel eesmärgil alustati lõpuks 15. Aprillil Moskvas läbirääkimisi Briti suursaadiku ja härra Litvinovi vahel. Arvestades senist suhtumist Nõukogude valitsusse, ei saanud neist läbirääkimistest nüüd enam kuigi palju oodata, kuid 16. aprillil tegi Nõukogude pool siiski ametliku ettepaneku, mille teksti ei avaldatud ja mis nägi ette Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSVL-i ü h i s r i n d e moodustamise ning vastastikuse abiandmise. Veel enam, need kolm riiki ja lisaks võimaluse korral ka Poola oleks vastavalt sellele ettepanekule andnud garantii Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, keda ähvardas Saksa agressioon. Takistuseks sellise kokkuleppe sõlmimisele olid aga needsamad piiririigid ise, kes kartsid, et Nõukogude abi vastuvõtmiseks ja kaitseks sakslaste eest tuleb neil Nõukogude armeed oma territooriumilt läbi lasta, et seeläbi lülitatakse nad lõpuks kommunistlikku Nõukogude süsteemi, mille vihased vastased nad kõik olid. Poola, Rumeenia, S o o m e ja kolm B a l t i riiki ei teadnud, kumba rohkem karta - kas Saksa a g r e s s o r e i d või Venemaa p ä ä s t j a i d . Nimelt see kohutav dilemma halvas Briti ja Prantsuse poliitika.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega