Treener Puuste: Värniku odakaare pikkus sõltub mehe tervisest
Kui kuus Pekingi A-normi täitnud sportlast võivad rahulikult olümpiaks valmistuda, siis ülejäänud normiründajate jaoks algab nädalavahetusel Tallinnas Kadrioru staadionil toimuvatel Eesti meistrivõistlustel armutu olelusvõitlus.
Kõige põnevam on odaviskajate seis: edetabelit juhib 81.11-ga Andrus Värnik, kuid tema on B-normist jagu saanud vaid ühel korral. Mihkel Kukk (80.99) ja Risto Mätas (79.38) aga kahel võistlusel, nagu olümpia valikukriteeriumid nõuavad. “Kui üks neist kolmest võidab ja tema tulemus on B-normist (77.80 – toim) parem, siis alaliit soovitab teda Pekingisse saata,” teavitas kergejõustikuliidu vanemtreener Aivo Normak. A-normi võivad sportlased püüda ka järgmisel nädalal.
Värniku treeneri Heino Puuste sõnul sõltub hoolealuse odakaarte pikkus ainiti tema tervislikust seisundist. “Andrus on võimeline paljukski. Kui aga tervis jälle jukerdab, siis on raske midagi loota... Kuid kindlasti võtab ta end selleks võistluseks maksimaalselt kokku,” rääkis Puuste, jättes täpsustamata, mis terviserike Värnikut painab.
Praegu olümpiapiletit veel enda käes hoidvale Kukele meeldib idee, et riigi meister läheb olümpiale. “Võidul on rohkem kaalu,” arvas Kukk. Ka vahepeal põlve- ja kubemevigastusega audis olnud Risto Mätas kinnitas, et on võitluseks valmis.
Peetre on ühe jalaga Pekingis
Huvitavat duelli on oodata kuulitõukes. Kuna Taavi Peetre on 20.15-ga edetabelijuht, siis ei piisa siiani vaid ühel korral B-normist jagu saanud Raigo Toompuul olümpiasõiduks üksnes võidust. Vaja on jagu saada ka Peetre tipptulemusest. “Füüsiline vorm on väga hea, aga tehnika logiseb. 19.50 tõukan kindlasti, kui tehnikale pihta saan, siis kaugemale,” lubas Toompuu, kes pärast isikliku rekordi tõukamist (20.12) on maadelnud 19 m joonega.
Kolmikhüppaja Jaanus Uudmäe lendas Valga kuldliiga etapil küll täpselt 17 meetrini (B-norm on 16.80), kuid paraku lubatust veidi tugevama taganttuule abil. Seejärel vigastas ta tõukejala kanda ja pole seetõttu kaasalöömises kindel. “Loomulikult tahaksin olümpiale pääseda, aga selle nimel ennast puruks hüppama ei hakka,” lausus Uudmäe. B-normi läheb taga ajama ka Lauri Leis, kes on tänavu oma isikliku rekordi viinud 16.77-ni.
Ka üleeile 2000 meetri jooksus Eesti tippmarki parandanud Tiidrek Nurme pole alla vandunud. “Otsin tugevat jooksu, kus 1500 meetri normi täita. Eesti meistrivõistlustel stardin ilmselt ainult 5000 meetri distantsil,” tutvustas Nurme plaane. Tippudest jäävad Eesti meistrivõistlustest kõrvale vaid kannavigastusega kimpus olev kolmikhüppaja Kaire Leibak ja poolmailer Egle Uljas, keda ootab ees hambaoperatsioon.
Balta ründab normi ka jooksurajal
•• Ksenija Baltal on kaugushüppe olümpianorm täidetud, kuid mitmekülgne piiga soovib end proovile panna ka 100 ja 200 meetri jooksus. “Ksenija tervis on praegu korras ja joosta on ta trennis saanud. Kaugushüpe on põlvevigastuse tõttu tagaplaanile jäänud. Viimati hüppas ta viis nädalat tagasi Valga kuldliiga võistlusel,” rääkis neiu treener Andrei Nazarov. 100 meetrit on Balta tänavu tuule toel läbinud 11,43-ga (B-norm on 11,42), 200 meetrit pole Balta ammu jooksnud. Neiu isiklik rekord 23,05 lubab aga mõelda isegi A-normi (23,00) alistamisest.
Eesti koondis
Kindlad olümpialased:
kettaheitjad
Gerd Kanter (hooaja parim 71.88), Aleksander Tammert (65.71), Märt Israel (65.03)
maratoonar
Pavel Loskutov (mullu 2:14.49),
kolmikhüppaja
Kaire Leibak (14.26),
mitmevõistlejad
Mikk Pahapill (8117) ja Kaie Kand (5854).
