Ujujad loodusjõudude meelevallas
Pelgalt mõte jääkülmast veest, puusani ulatuvatest lainetest ja kõrvus vihisevast tuulest kustutab enamikul inimestel vähimagi soovi isegi varbad märjaks kasta. Ometi on avaveeujumise medalil kaks poolt ja leidub entusiaste, kes ennast meelsasti paari kilomeetri pikkuse distantsi läbimiseks jõe, järve või mere meelevalda usaldavad.
Sampo panga analüütik Henri Kaarma ja igapäevast leiba ujumistreenerina teeniv Bruno Nopponen on kaks kolmest julgest mehest, kes paar nädalat tagasi läbisid ujudes järjest 57 kilomeetrit! Tagantjärele nimetab Nopponen Võrtsjärvest Tartusse ujumist küll hulluseks, kuid samas tunnistab, et on saavutatuga rohkem kui rahul.
Harrastusena sobib avaveeujumine kõigile, kes tahavad ennast loodusjõudude vallas proovile panna ja vett ei pelga. Võistlusdistants jääb olenevalt veekogust ja selle temperatuurist ühe kuni kolme
kilomeetri pikkuseks, kuid peaaegu alati võivad kasinama ujumisoskusega osalejad läbida ka poole lühema vahemaa.
Avaveeujumise üks suuremaid eeliseid basseinis ujumise ees on Kaarma sõnul võimalus reaalselt näha distantsi pikkust. Kilomeetrid, mis basseinis ujudes erilist muljet ei avalda, näivad järve- või merekaldalt vaadates päris pikad.
Müts ja prillid
Nopponen toob harrastuse heade külgedena esile sõbraliku harrastajaskonna ja võimaluse ujudes päikest võtta. Ainukese miinusena näevad seitseteist suve avaveeujumisega tegelenud noormehed Eesti lühikest suve ja väikest võistluste hulka. Tänavu näiteks koosnes pikamaaujumise seeriavõistlus vaid kuuest etapist, mis meeste arvates on selgelt liiga vähe.
Kuidas ning kui palju treenida, et järgmisel suvel ennast Eesti eri paikades peetavatel etappidel proovile panna, sõltub Kaarma sõnul eelkõige inimese ujumisoskusest ning eesmärkidest.
1990. aastal Kessulaiul esmakordselt avaveeujumisest osa võtnud Kaarma soovitab korrapäraseid treeninguid alustada juba sügisel. Kolm korda nädalas basseinis järjest tund aega ujumist peaks olema vastupidavuse põhja ladumiseks piisav koormus. Enne järgmise suve etappe on oluline, et vähemalt mõnel korral tuleks treenida ka avaveekogudes, sest soojast basseiniveest külma ja mudasesse järve hüppamine ei pruugi iga kord hästi lõppeda.
Avaveekogudes harjutades tuleb kindlasti suurt tähelepanu pöörata ka turvalisusele. Esialgu tasukski treenida vaid kohas, kus jalad kindlalt põhja puudutavad. Kõige ohutum on minna rinnuni vette ja ujuda kas kaldani tagasi või hoopis mööda rannajoont.
Kindlasti tuleb arvestada teiste vees tegutsevate eluvormidega, kelleks on peamiselt surfajad, jetimehed, sinivetikad, veelinnud ja muud elukad. Pigem treenige seal, kus neid pole.
Varustusest on kaks kõige olulisemat asja ujumismüts ja -prillid. Müts olgu Kaarma sõnul erksavärviline ja silikoonist. Mütsi ere värv teeb ujuja lainete vahel kergesti märgatavaks ja silikoon aitab sooja hoida. Hea müts on väga oluline, sest külmas vees kaotab inimene kuni kolmandiku soojusest just pea kaudu.
Prillid ei tohiks olla liiga tumeda klaasiga ja vaateväli peaks olema võimalikult lai, sest avavees ujudes on vaja kogu aeg ümbrust jälgida. Prillid peavad hästi ees istuma ka lõdva kummiga, sest pika distantsi läbimise ajal võib liiga pingul kumm hakata valu tegema.
Müts ja prillid
Külma vee puhul soovitavad staazˇikad pikamaaujujad ennast enne kaldal soojaks võimelda ning rüübata kaasavõetud süsivesikupulbrist segatud jooki, mis võiks hilisemate krampide vältimiseks sisaldada ka soolasid. Vette tuleb Kaarma sõnul minna rahulikult, et keha veega ära harjuks: “Kõige raskem on ujumise alustamine, kümne minuti pärast läheb tunne palju mõnusamaks!”
Kergelt tundetud või sinakaks tõmbuvad sõrmed ja varbad on külmas vees tavaline. Kui külm hakkab mõnele kehapiirkonnale liiga tegema, soovitab Kaarma kohe kaldale ujuda. Veest väljudes varitseb kõige suurem oht külmetuda. Esmajoones tuleb kuivatada kõrvad ning seejärel katta keha soojade riietega. Keha alajahtumise korral ei tohi mingil juhul minna kuuma sauna või dusˇi alla, sest see võib esile kutsuda tõsise südamerikke.
Kaarma ja Nopponen seavad juba uusi eesmärke. Sel nädalal osalevad mõlemad veteranide Euroopa meistrivõistlustel pikamaaujumises viie kilomeetri pikkusel distantsil. Neil on peast läbi käinud ka mõte ujuda Kihnust Pärnusse ja miks mitte kunagi ette võtta ka teekond üle La Manche’i väina.
