On maikuu keskpaik. Maailma odaviske edetabelit juhib 86.39 meetriga Ateena olümpia ja mulluse Göteborgi EM-i kullamees norralane Andreas Thorkildsen. Teispool Soome lahte vorbib Tero Pitkämäki – samuti 90-meetri-mees – parasjagu treeningul kergekäeliselt 85-meetriseid kaari. Tallinnas valab higi 29-aastane Antsla mees Andrus Värnik, kelle eelmine hooaeg küünarliigese vigastuse tõttu untsu läks.

“Nüüd  üks ja ilus. Tehniline,” utsitab endine tippodaviskaja Heino Puuste oma hoolealust. Värnik puristab veidi peru suksu kombel, sülitab tirtsu sülge maha ning keskendub 5-6 sekundit, läheb seejärel katsele...100!

Ent see pole siiski raudse tšehhi Jan Zelezny maailmarekordi ületamine 152 sentimeetriga. Värnikul on käsil hoopis tõsine kangitrenn ning ta on just 100 kilo sirgetele kätele rebinud.

“Sa oleksid nagu veidi kange,” leiab võimlemishobusele toetunud Puuste. “Mis sa ise arvad?” rehmab Värnik vastu, visa-tes kangi mürtsuga maha. Ka 105 kilo ronib Värniku kätele, ent tehniliselt on sooritus vilets.

Katsete vahel põgenevad mehed Audentese spordihalli kitsast ja umbsest tõstesaalist välja värsket õhku hingama. Miks Värnik head ilma ära ei kasuta ja Audentese staadioni tartaankatet oma “iselendava” odaga sõe-lapõhjaks ei mulgusta?

“Andrus ei ole valmis. Praegu tuleb see töö ära teha, mis talvel tegemata jäi,” viitab Puuste mullusele vigastusele, mis segas treeninguid. “Enne juunikuud ei lähe me üldse välja.”

Kang saab seekord võidu

Järgmisena piirab treeningseltskond sisse selili rinnalt surumise pingi. Kangivõhikule teadmiseks: legendaarne Eesti jõumees Georg Lurich olla surunud 164 kg, Eesti rekord on aga Andrus Murumetsa käes 230 kiloga. Kanter, Alekna ja Tammert suruvad 200 kilo ringis, Värnik on jagu saanud 170-kilosest kangist.

Nüüd põrkub 100 kilo Värniku rinnalt viis korda üles vähimagi kõhkluseta. Sama lugu kordub ka 110, 120 ja 130 kiloga. Maailmameistri raskusi vahetab kiilaka punase peaga turske sell. Uku Lill – Värniku koolivend põhikoolipäevilt.

Kui ka 140-kilone kang kaks korda üles kerkib, nõuab end juba tühjaks surunud Värnik abilistelt 150 kilo. Lill muigab kahtlevalt, Puuste jääb aga nõusse. Kuid seekord saab kang kangest mehest võitu. Üle odamehe huulte ronivad kaks kurisõna, ent treener jääb rahule.

“Normaalne, väga hea,” märgib  heatujuline Puuste ning ennustab: juba paari nädala pärast saab Värnik selili jagu 162,5 kilost. “Kõik tuleb nii nagu peab. Me ei sihi rekordit, vaid midagi muud,” seletab R. Kelly hitti “I Believe I Can Fly” kaasaümisev Puuste Lillele. Osaka MM-ni jääb täpselt 107 päeva.

Maailmameister teeb veel veidi harjutusi kõhu- ja seljalihastele, seejärel lendab tema  venituskaigas hooga saalinurka ja see seitsmemeetrine “odakaar” kuulutab tunniajalise treeningu lõppu.

Värniku rääkimiskeeld lõppeb juunis

•• Värnik on õppust võtnud möödunud aastast, kui ta sattus pide-valt esikaantele “tänu” oma sõna-võttudele mitte viskekäele. Sügisel sulges Värnik oma avaliku telefoninumbri ning seni paremale-vasakule lahkelt intervjuusid jaganud mees on hakanud ajakirjanikke vältima nagu põrgutonte.

•• Nii et Gerd Kanterit ta enam “võileibu tegema” ei saada ja aja-leheveergudel naisi ei kosi. Vähemalt esialgu.

•• Ent siiski kui jõutrenn läbi saab, küsib Värnik heatujuliselt: “Noh, ongi kõik. Kas tahate rääkida ka?”. “Sul ei saa ju rääkida lasta – keerad jälle mingi jama kokku,” vastab Puuste Värniku pakkumisele. “Mis jama...” pomiseb viimane solvunult. “Esialgu ei paista seda küll kuskilt tulevat, aga see võib iga hetk muutuda,” sõnab Puuste. “Teeme nii, et rääkida võid alates esimesest juunist.”

Arvamus

Andreas Thorkildsen,

Ateena olümpiavõitja

Lähen Kuldliiga jackpot’i püüdma, kuigi ma tean, et see on väga keeruline. Olen käesolevaks hooajaks väga hästi motiveeritud. Treeningud on sujunud hästi, ükski vigastus kimbutanud ei ole. Füüsiliselt olen tugevam kui kunagi varem. Mu eesmärk on visata 93-94 meetrit, mis teeks minust kõigi aegade teise mehe. Viimasel kahel aastal olen just kodusel Bisletti GP-l püstitanud rahvusrekordi, loodan seda teha ka tänavu ning ootan väga 15. juunit.