Uutele dopinguainetele vaatamata paljastati mullu kümned petturid

Pekingi mängudel ta­bati üheksa dopinguga pa­tus­tajat, ent viissada proo­vi on uuesti analüüsimisel.

 Lõppenud 2008. aasta oli dopingumaailmas rahumeelsem kui varasemad. Ent mitte grammigi igavam. Ühtegi väga suurt kala kinni ei püütud, kuid samas langesid patused rühmade kaupa – korraga 11 Kreeka tõstjat, 11 Bulgaaria tõstjat, seitse Venemaa kergejõustiklast. Tour de France kinnitas juba aastatepikkust fakti, et Prantsusmaa velotuuri pole võimalik skandaalideta läbida. Ukraina seitsmevõistleja Ljudmila Blonska ei õppinud oma vigadest ja teenis teistkordse vahelejäämise tõttu eluaegse võistluskeelu. Endine tippspriner Marion Jones istus kuus kuud föderaalagentidele dopingutarvitamise kohta valetamise eest vangis, tema treenerilt Trevor Grahamilt võeti litsents ning ka tema lapse isa Tim Montgomery tunnistas lõpuks, et tarbis 2000. aasta Sydney mängude eel keelatud aineid.

2008. aastal võeti enam proove kui kunagi varem, tänavu loodetakse kontrollitavate hulka veelgi suurendada. Populaarsust võitsid uued ained ja meetodid, muu hulgas veredoping, aga ka EPO peenem variant CERA.

Viimase aastaga paranes märgatavalt ka maailma antidopinguagentuuri WADA maine, mida saab suuresti panna nende uue juhi John Fahey arvele. Endine juht Dick Pound oli käreda ütlemisega mees, kes nii mõnegi alaliiduga tülli pööras. Fahey on hulga dipolomaatilisem, suhtlusoskusi on ta aastaid lihvinud

Aust­raalia parlamendisaadikuna.

Olümpia-aasta suurimaks plussiks võib lugeda tõsiasja, et ükski superstaar maailma ei vapustanud. Kõige enam kirgi küttis seitsme Venemaa kergejõustikunaise vahelejäämine, veel enam valas õli tulle teadmine, et neist enamiku karistus lõpeb juba käesoleva aasta maikuus, sest keeld käivitus ajast, mil venelannad dopinguprooviga manipuleerima hakkasid – ehk siis 2007. aasta kevadest.

Probleemne paik Kreeka

Tour de France, mis juba saanud hüüdnimeks dopingutuur, tõi turule uue aine. Ratturid olid ühed esimesed, kes jäid vahele uue generatsiooni dopingu CERA-ga. Just nimelt sellesama EPO arenenud vormi tõttu soovib rahvusvaheline olümpiakomitee neil päevil 500 Pekingis võetud proovi uuesti uurida, eelkõige lähevad kordusuurimisele vastupidavusalade sportlaste antud proovid. Tulemusi oodatakse märtsi lõpuks. Pekingi mängudelt võeti 4770 proovi, neist üheksa olid positiivsed.

Prantsusmaa velotuuril patustasid CERA-ga neli ratturit – itaallased Leonardo Piepoli ja Riccardo Ricco, sakslane Stefan Schumacher ja austerlane Bernhard Kohl. Hispaanlased Manuel Beltran ja Moises Duenas Nevado jäid vahele traditsioonilise EPO kasutamisega, teenides karme sõnu alaliidu presidendilt Pat McQuaidilt.

„Hispaania on vähemalt jalgrattamaailmas probleemne paik, lõpuks on aeg, et autoriteedid ka midagi ette võtaksid, mitte ainult ei räägiks sellest, kuidas hirmsasti on vaja midagi teha,” põrutas McQuaid.

Teine riik, mis on paljudel aladel keelatud ainetega pahuksis, on Kreeka. Vähe sellest, et nende 11 tõstjat jäid olümpialt eemale, pole suudetud dopingutonti välja juurida ka kergejõustikust, poksist, ujumisest ja sõudmisest.

Sprinterid rõõmustavad

Küll aga oli möödunud aasta edukas sprinteritele: keegi suurtest nimedest ei põrunud, pigem klaariti vanu arveid – vari langes Maurice Greene’ile, Montgomery andis aasta lõpuni vastakaid signaale ning inglane Dwain Chambers võitles võimaluse eest pääseda olümpiakoondisesse, mida küll ei juhtunud.

Meeste sprint, kuninglik ja üliatraktiivne ala, on tegelikult maadelnud raskustes juba 20 aastat, päevast, mil Ben Johnson Souli olümpiastaadionil 9,79 jooksis ja veidi hiljem häbistatuna anaboolse steroidi stanozoli kasutamise pärast areenilt minema löödi. Kümned ameeriklased on tulnud, võitnud ja sama kiiresti kadunud karistust kandma.

Paratamatult sahistatakse ka välejalg Usain Bolti puhul: kas tegu on tõesti vaid imelise andega? Seni on kümned proovid puhtad olnud ja ka jamaikalase kehaehitus annab alust loota, et tegemist on tõepoolest loodusliku andega. Sest olgem ausad, Ben Johnsoni ja Usain Bolt kehakuju on võrreldamatu – esimene oleks pigem maha astunud tõstepõrandalt kui staadionirajalt.

Üheksakordne olümpiavõitja Carl Lewis analüüsis Bolti jooksu Sports Illustratedi kaante vahel ning temale omaselt paiskas õhku ka küsimärke. „Püüan endiselt aru saada, kuidas sai Bolt aasta jooksul nii kiiresti (2007. aasta aeg oli 10,03, 2008. aastal 9,69 – toim) areneda,” arutles Lewis. „Midagi seal on... Jamaicas ei ole korrapärast dopingukontrolli. Aga ma ei ütle kellegi kohta midagi konkreetselt,” keerutas Lewis, tuues siiski välja, et seitsmest mehest kolm, kes jooksnud alla 9,80, kannavad karistust – Johnson, Montgomery ja Justin Gatlin.

Eestis võeti mullu üle saja proovi

•• Eestis võeti mullu üle saja dopinguproovi, mida on varasematest aastatest selgelt rohkem. „Testide arv tõusis kahel põhjusel,“ rääkis spordiarst Mihkel Mardna. „Esiteks on alaliidud ise huvitatud, et nende võistlustel proove võetakse,“ lausus Mardna, tõstes eelkõige esile tõsteliitu, kulturismiliitu ja kergejõustikuliitu. „Teiseks oli olümpia-aasta, mis tähendab, et Eesti olümpiakomitee maksis kinni võistlusvälised proovid, mis tehti kõigile Pekingisse sõitjatele enne mänge,“ kinnitas Mardna.

•• Üldiselt sõltub võistlusväliste proovide võtmine suuresti SA Eesti Antidoping rahakotist. Eesti meistrivõistluste ajal võetud proovid maksab kinni alaliit ning rahvusvahelistel üritustel, näiteks Euroopa kergejõustiku superliigas, proovide tegemiseks tuleb raha rahvusvahelise alaliidu kaudu.

•• 2008. aastal patustas Eestis neli sportlast – karistust kannavad tõstjad Mirkko Kiiss ja Aivar Zarubin ning aasta lõpul andsid positiivse A-proovi ka kulturistid Marek Kalmus ja Valter Olonen.

Ained ja meetodid

1. Steroidid

•• Anaboolsed steroidid jäljendavad meessuguhormooni testoste­rooni stimuleerides lihas- ja luu rakke tootma uut proteiini. Sport­lased on võimelised treenima tugevamini, kauem ja tihe­da­mini. Kõrvalnähtudeks on naise me­hi­semaks muutumine, viljakuse ka­dumine, impotentsus, akne ja neerude kahjustused.

2. Ergutid

•• Toimivad mõjutades aju stimu­leerima keha nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Suureneb tähelepanelikkus, võistlustahe ja agressiivsus, väheneb väsimus. Ergutid annavad sportlastele tugevama, energilisema ja otsustusvõimeli­sema tunde. Väärkasutus võib tõsta vererõhku ja kehatempe­ratuuri ning viia südame rütmist välja. Tagajärgedeks võib olla südame seiskumine ja infarkt.

3. Diureetikumid

•• Aitavad kehast vedelikku välja viia, neid kasutatakse kõrge vere­rõhu, südamepuudulikkuse, nee­ru- ja maksahaiguste raviks. Suu­re­ndavad uurini hulka, vä­hen­da­vad kudede paistetust. Sport­la­sed väärkasutavad kaalu vä­hen­damiseks ja teiste keelatud ainete avastamise rasken­dami­seks.

4. Kasvuhormoonid (HGH)

•• Loomulikul teel esinev hormoon stimuleerib kasvu ja proteiinide sünteesi. Kunstlikult manustatud kasvuhormoon stimuleerib lihas­massi ja koe kasvu. Vastu­näidus­tused täiskasvanutel on keha proportsioonide väärastumine: ebanormaalselt suured jalad, käed ja lõug.

5. Erütropoetiin (EPO)

•• Neerude toodetud hormoon, mis reguleerib punaste vereliblede tootmist. Sünteetiline EPO suu­rendab vereliblede arvu, mis omakorda suurendab keha või­met kasutada hapniku. Põhiliselt kasutavad vastupidavusalade sportlased – pikamaajooksjad, suusatajad ja jalgratturid.

6. Beetablokaator

•• Blokeerib stimuleerivaid sig­naale südames, kopsudes ja vereringes. Kasutatakse meditsiinis angiini, kõrge vererõhu ja südamehaiguste raviks. Väärkasutatakse südametöö aeglusta­miseks ja võimalike värinate lõpe­tamiseks, eelkõige levinud lask­mises ja vibulaskmises.

7. Veredoping

•• Punaste vereliblede või sarnaste toodete kunstlik lisamine orga­nismi tõstab punaste vereliblede arvu kehas. Sportlaselt võetakse verd, see säilitatakse ja viiakse organismi tagasi umbes kuu aega enne võistlust. Ohud ja komplikatsioonid on laialdased, alates palavikust ja külmavärinatest kuni tõsiste nakkushaigusteni.

Allikas: Reuters