Väli karikas jõudis taas kodumaale
Endise keskmaajooksja dr. Arved Oksaari kaasabil jõudis Rootsist Eestisse hõbekarikas, mille maadluskuulsus Voldemar Väli omandas I Turaani turniiril (Ungari-Eesti-Soome maadlusmeeskondade vahel 22.-24.aprillil 1933 Budapestis) võidu eest kergekaalus.
Spordiajakirjaniku ja -ajaloolase Lembit Koigi vahendusel jõudis karikas Eesti Maadlusliidu presidendi kindral Johannes Kerdi kätte.
Hinnalise võidukarika saatis Eestisse Väli tütar Helga Philibert sooviga jäädvustada isa mälestus. Karikale on graveeritud Ungari riigivapp ja tekst: “A honvédség föparancsnokának tiszteletdíja” (ungari keeles “Armee ülemjuhataja auhind”).
“Tahan seda kaunist hõbedast karikat tutvustada maadlusliidu juhatusele. Teen ettepaneku hakata seda igal aastal andma kreeka-rooma maadluse Eesti meistrivõistluste parimale tehnikamaadlejale. Väli oli maailma parimaid tehikamaadlejaid,” selgitas kindral Kert.
LURICHIT MÄLESTATI KANVATULT. Möödunud nädalavahetusel Jõgeval toimunud 46. Georg Lurichi mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses jätsid korralduslikult parema mulje kui sportliku konkurentsi poolest. 32 eesti maadleja kõrval tõid külakosti vaid seitse leedulast. EM-võistluste eel kodune peaproov optimismi ei sisendanud.
“Korraldajatele võiks hindeks panna viie, sportlik pool on aga tagasihoidlik,” ütles kahekordne maailmameister August Englas Eesti Päevalehele. “Pärast sellist võistlust kutsuks maadlusliitu tõhusamale tööle ja tegevusele.”
Jõgeva linnapea Ants Paju soovis samuti, et alaliit peaks kohalikusse omavalitsusse kui võistluste korraldamise koostööpartnerisse tõsisemalt suhtuma. “Lurichi memoriaal ei ole ainult maadlusvõistlus, vaid kultuurisündmus.”
Kui 1960-ndatel korraldati maadlejatele isegi kvalifikatsioonivõistlusi, kust paremad kindlustasid endile koha Lurichi memoriaalil, siis nüüd oli tegu igas kaalus kolme medalimehe kokkusaamisega. Võibolla on meil auvõistlusi liiga palju ja kvaliteet kannatab.
“Võimalik, et peaksime tegema valiku. Praegu toimub esinduslikul tasemel tänu koostööle spordiselts Kaleviga vaid Kristjan Palusalu memoriaal. Lurichi isiksus vääriks kindlasti samaväärset turniiri ja see peaks toimuma pealinnas,” arvas Kert.
Liiatigi ei saa maadlus hiilata menuga publiku- ja sponsorite seas. Kahju on küll sellest, et Eesti legendaarse maadluskolmiku Lurich - Aberg - Hackenschmidt mälestusvõistlused pole suutnud ligilähedalegi saada vene vägilase Ivan Poddubnõi memoriaalile. Ometi tuuseldas Lurich Ivani matil nagu takukoonalt.
ISTANBULI EM-ILE VIIV MEEST. Järgmisel kuul Istanbulis toimuvast EM-turniirist võtab Eesti osa viie maadlejaga. Neli neist, Olari Suislep, Tõnis Naarits, Richard Karelson ja Helger Hallik maadlesid ka Jõgeval. Vaid Toomas Proovel oli seotud õpingutega ·veitsi kõrgkoolis.
Peatreener Jakob Prooveli arvates suudavad hea sportliku õnne korral kõik viis koondislast maadelda EM-il end esikümnesse. “Treenerina oleks muidugi hea, kui kõik koondislased harjutaksid enne tippvõistlust koos, aga praegu selleks võimalused puuduvad,” ütles peatreener.
Kerdi sõnul peaks Valeri Nikitini puudumisel liidrirolli haarama Toomas Proovel. “Toomas on pikka aega tõsiselt harjutanud ja temalt loodaks head tulemust.” EM on presidendi kinnitusel avalöök uues olümpiatsüklis, mis peaks koondisse tooma mõnegi uue nime. Nagu võrulase Maksim Funkneri.
Taas koondise juures olev endine tippmaadleja Ants Nisu hindab Eesti meeskonna praegust taset optimistlikult. “Oleme keskendunud meeskonnas terve vaimu taastamisele ja see paistab õnnestuvat. Selle maadlusaasta põhieesmärk on hea esinemine MM-võistlustel, mis toimuvad sügisel New Yorgis.”
