Värnik jäi Kadriorus neljandaks
Nelja viskevooru järel 72.46-ga Mihkel Kuke (73.58) järel teisel kohal olnud Mätas viskas viiendas voorus 75.97 ja kuuendas 75.30. Kaks korda isiklikku rekordit parandanud Kukk (Jõgeva KJK Hart) sai viiendas voorus oma parima 73.70 ja tasuks hõbeda. Pronksi teenis Ahti Peder (Viljandi Sakala) viimases voorus visatud 70.81-ga. Kolme vooru järel langes Peder korraks ka kolmandaks, kui Värnik oma ainsa õnnestunud viske sooritas, kuid kohe neljandas voorus viskas Peder end nelja sentimeetriga maailmameistrist mööda.
Teise päeva esimene võitja oli Jana Trakmann. Rapla Jooksuklubi esindaja sooritas naiste odaviskes vaid kaks õnnestunud katset ning teises voorus sündinud 50.06 jäi ka kogu võistluse parimaks. Tiitlit kaitsnud Trakmannile järgnesid Raine Kuningas (Pärnu Kalevi KJK) 48.88 ja mullune hõbe Leane Vahter (KJK Saare) 45.31-ga.
Naiste 5000 m jooksus kaitses mullu samas võidetud esikohta Jekaterina Patjuk (Tartu ÜASK) 17.04,44-ga. Hõbeda sai Kadri Kasak (Spordikeskus.ee) 17.18,62 ja pronksi Sigrid Valdre (Tartu ÜASK) 17.21,50-ga. Kuulitõukes ei teinud kaasa seda ala pikka aega valitsenud Eha Rünne (21-kordne Eesti meister!) ning meistritroonile asus tänavu end Eesti kõigi aegade edetabelis esikümnesse tõusnud Anu Teesaar. Nõmme KJK esindaja tõukas kolmandal katsel 15.56 ehk vaid 21 sentimeetrit vähem kui isiklik rekord. Teine oli ka odaviskes hõbeda teeninud Raine Kuningas 13.27 ja kolmas Leana Vahter (KJK Saare) 12.78-ga.
Kümnevõistleja üllatas kaugushüppajaid
Meeste kaugushüppes ei õnnestunud Jaanus Uudmäel kolmandat aastat järjest meistriks tulla. Uudmäe sai viimasel katsel küll oma parima 7.60, kuid see andis vaid teise koha. Meistriks tuli kümnevõistluse meistrivõistlustel hõbeda saanud Gerri Pärson, kes neljandal katsel sai isiklikuks rekordiks 7.67. Spordiklubi Leksi 44 liikme seeria: 7.16 - 7.35 - 7.39 - 7.67 - 7.43 - 7.52. Kolmas oli mullune teine Tõnis Sahk (Audentese SK) 7.60. Naiste teivashüppes ületas Lembi Vaher (Nõmme KJK) ainsana 3.85. Teine oli tiitlikaitsja Kristina Ulitina (Tallinna Kalev) 3.80 ja kolmas Renna Tõniste (Spordiklubi Leksi 44) 3.40-ga.
Meeste 5000 m jooksus sai kindla esikoha tiitlikaitsja Tiidrek Nurme (Tartu ÜASK), kuid tempo oli ülimalt aeglane. Kui mullu oli Nurme võiduaeg 14.24,40, siis tänavu piisas kullavõiduks 15.27,02-st. Viimati võideti nõrgema ajaga Eesti meistritiitel 1950. aastal, kui esikoha sai Mihhail Velsvebel. Muud medalid said Martin Mooses (Viljandi KJS Sakala) 15.33,37 ja Rauno Palmi (KJK Viimane Ring) 15.35,76-ga.
Meeste 400 m tõkkejooksus oli kindel võidumees Aarne Nirk. Tartu kalevlase võiduaeg oli 51,86. Teisena lõpetas Lauri Birkan (Nõmme KJK) 52,29-ga ja kolmandana mullune võitja Indrek Tustit (Tartu ÜASK) 53,05-ga. Meistrivõistluste teiseks kahekordseks võitjaks Jekaterina Patjuki kõrval tõusis Maris Mägi. Laupäeval sileda 400 m võitnud tartlanna oli konkurentsitult kiireim ka tõketega staadioniringil, saades ajaks isikliku rekordi (59,45) lähedase aja 59,58. Teine oli mullune kolmas Margit Miller (Nõmme KJK) 1.02,83 ja kolmas Reeta Pere (Tartu Kalev) 1.03,62-ga. Tiitlikaitsja Kristi Kiirats otsustas tänavu 200 m jooksu kasuks.
Naiste 800 m jooksu juhtis veel poolsada meetrit enne lõpujoont Maria Sahharova (Tallinna Kalev), kuid siis alustas oma lõpuspurti Jekaterina Duman (Tartu ÜASK) ning möödus suurema vaevata tiitlikaitsjast. Ajas vastavalt 2.09,84 ja 2.10,16. Pronksi sai nii nagu mullugi Veera Duman (Tallinna Kalev) 2.11,46-ga.
Balta jäi kaugushüppes teise kümnesse
Naiste kaugushüppes ei pääsenud laupäeval 100 m jooksu võitnud Ksenija Balta kaheksa parema sekka. Esimesel kahel katsel astus Eesti rekordiomanik üle, kolmandal katsel tõukas ära ligi pool meetrit enne pakku ning 5.43 ei andnud enamat 13. kohast. Kolme katse järel juhtis Sirkka-Liisa Kivine 6.30-ga ning see tulemus kindlustas Tartu Ülikooli spordiklubi liikmele ka meistritiitli. Mullu Kivist ühe sentimeetriga edestanud Veera Baranova (EMÜ SK) oli kahe vooru järel samas seisus, mis Balta, kuid kolmandal katsel sai kirja 5.57 ja neljandal hõbeda kindlustanud 6.16. Ka kolmas medal läks Tartusse, selle sai 5.76 eest ülikooli spordiklubisse kuuluv Grit Šadeiko.
Meeste kõrgushüppes sai taas kulla Marko Aleksejev (Audentese SK), kes ainsana ületas 2.13. Pärast võiduhüpet laskis meister lati asetada 2.21 peale, kuid ajas kõigil kolmel katsel lati maha. Teise koha sai Rainer Piirimets (Audentese SK) 2.10 ja kolmanda Karl Lumi (Tallinna Kalev) 2.05. Kaugushüppe võitja Gerri Pärson jäi täpselt kahe meetriga neljandaks.
Kuulitõukes üllatusi ei sündinud. Taavi Peetre (Tartu ÜASK) jäi troonile, tõugates teises voorus 19.64. Raigo Toompul (Nõmme KJK) jäi esimesel kolmel katsel 19 meetri joon kätte saamata, kuid neljandal see õnnestus - 19.23 oli sentimeetri pealt sama palju kui Peetre paremuselt teine tõuge. Pronksi sai Emmaste mees Andrus Niit 17.92-ga.
Liiv kahekordne võitja
Naiste 200 m jooksus sai Ebe Reier (Pärnumaa Spordiliit) lohutust poole lühemal maal hõbedaga leppimise eest. 24,30 oli juunioride EM-il paremuselt neljandaks seitsmevõistlejaks osutunud neiu isiklikust rekordist vaid sekundisajandik kehvem. Anastassia Semjonova (Ida-Virumaa KJK) oli 24,73-ga teine ja Kristi Kiirats (Nõmme KJK) 24,97-ga kolmas.
Meeste sama võistlusmaa võitja selgitamiseks pidid kohtunikud uurima ka finišifotot. Martin Vihmann juhtis võistlust algusest peale, kuid viimased paarikümmend meetrit olid kõige võimsamad Taavi Liivil. Lõunalõvi sprinteril õnnestuski tänavuste meistrivõistluste kolmas duubel meisterdada. Liivi võiduaeg oli 21,59, ka mullu hõbedaga leppima pidanud Vihmannil (Pärnu SK Altius) 21,60. Pronksi sai nõmmelane Ahti Michelson 21,90-ga.
Meeste 800 m jooksus kordas nelja aasta tagust võitu Sergo Treufeld. Kuusalu spordiklubi poolmailer läks juhtima lõpusirge avanedes ning hoidis laupäeval 1500 m võitnud Nikolai Vedehini (Tartu ÜASK) kindalt selja taga. Võitja aeg oli 1.50,62, Vedehinil 1.51,50. Kolmas oli nii nagu mullugi Kaarel Lilleoja (Tallinna Kalev) 1.52,00-ga.
Tulemused
SPORTNET
Foto: Rauno Volmar/Eesti Päevaleht