Vastukaja: Erki Nool kajastas Jõgeva jäähalli teemat vääralt
Seetõttu kirjutan sama teema lahti punkt-punktilt, lähtudes Noole hinnangule Jõgevast, Jõgeva uisuspordist, jäähokist ja jäähallist.
Esiteks, Nool kirjutas Jõgevale plaanitavast jäähallist ja märkis seejuures, et möödunud talvel käis maakonnakeskusesse rajatud liuväljal keskmiselt 12 uisutajat päevas ning nemadki said kasutada jääd tasuta.
Vastus: Jõgeva kui maakonnakeskuse peamine uisuväli asub aastast 1946 Mustvee maanteel. Möödunud talvel käis seal tavauisutajaid ja hokimängijaid keskmiselt 62 inimest päevas, ja seda raha eest. Summa suurus olenes sellest, kas uisutajad aitasid ka jääd lumest puhastada või mitte. Ning summa ei olnud üldjuhul väiksem Premia halli piletist. Teine väiksem, gümnaasiumi juures olev uisuplats on ebapüsivam ja seepärast on seal ka vähem uisutajaid. Kuid ikkagi ei saa aru, kust pärineb arv 12.
Suurepärane talv vähendas, mitte ei suurendanud uisuhuviliste arvu, sest möödunud talvekuudel sai igaüks tegeleda ka suusaspordiga. Aasta varem, kui lund nappis, küündis maakonnakeskuse uisuväljaku kasutajate arv keskmiselt 80 inimeseni päevas.
Teiseks väitis Nool: „Kohtusin ühe maakonna inimestega, kes tahavad ehitada jäähalli. Põhjendus: kui oleks hall, saaksime rohkesti harrastajaid. Jäähalli ühe tunni ülalpidamiseks kulub 2500–3000 krooni (160–192 eurot). Kui seal uisutab tunni jooksul 12 inimest, kes maksab kinni ülejäänud 23 tundi?”
Vastus: Jää hind planeeritavas hallis ei ole 2500–3000, vaid 1000 krooni (64 eurot). Hanno Koll oleks hea meelega tutvustanud Jõgeva jäähalli eelarvet, arengukava, treeningute nädalagraafikut koos rahalise arvestusega, mina oleksin võinud tutvustada jäähalli planeeritavat polüfunktsionaalsust, Jõgeva linna finantseerimist ja omatulu nädala, kuu ja aasta lõikes.
Meie ja Noole suhtumist kujundavad vastandlikud motiivid, kuid see ei tohiks anda põhjust vassimiseks. Valed arvud võivad pärssida konkreetseid toetusi. Jäähall ei ole üksnes uus spordiehitis, vaid väikelinn Jõgeva arengu stiimul.
Kolmandaks kirjutas Nool, et Jõgeval elab 13-aastane Reena Koll, kes hüppab väga hästi teivast, kuid käib Tartus treenimas, sest tal pole teibaid. Üks teivas maksab sama palju, kui kulub jäähalli poolteist tundi
ülalpidamiseks.
Vastus: Reena Koll on tõesti väga andekas neiu. Erki, te rääkisite Reena isa Hanno Kolliga, oleksite pidanud aru saama, et küsimus ei ole ainult teibas. Kollidel on ka andekas 12-aastane poeg, kes mängib hästi jäähokit, kuid treeningutingimuste puudumisel harjutab ja mängib ta Kohtla-Järve noortemeeskonnas.
Ja veel. Eesti uisuliit ei ole paaride komplekteerimisel välismaiste partneritega mingi erand, selline on rahvusvahelise alaliidu poliitika, et võimaldada ka väiksematel riikidel MM-idel ja EM-idel paarissõidus ja jäätantsus võistelda. Nii pole uisuliidule küll siinkohal põhjust etteheiteid teha.
Lühidalt, jäähall on Jõgevale vajalik, et kõik saaksid sportlikke eluviise harrastada.
Uno Veski,
kauaaegne jäähokitreener
*Loe ka Erki Noole arvamuslugu „Kas me teame, kuhu Eesti sport peab arenema?” (EPL-i Spordileht, 1.11.2010)
