Vastuoluline Maradona paneb fänne nii imetlema kui ka sajatama
Argentiinlaste juhendaja Diego Maradona, keda mängijana peeti tõeliseks geeniuseks, on ju skandaalidest pungil kireva eluteega selleks ise põhjust andnud! Eesti Päevaleht reastas kuus kõige värvikamat Maradonaga seotud seika, mis iseloomustavad tema vastuolulisust kõige paremini.
„Jumala käsi”. 1986. aasta 22. juuni. Mehhiko MM, veerandfinaal Argentina–Inglismaa. Lõunaameeriklaste liider Diego Maradona oli avapoolajal tekitanud ridamisi ohtlikke olukordi, kuid ükski tema pealelöökidest polnud piisavalt hea lõppemaks inglaste väravavahi Peter Shiltoni selja taga. Inglastel luhtas 13. minutil parima võimaluse Newcastle’i pallur Peter Beardsley.
51. minut. Maradona liikus palliga takistamatult inglaste karistusala suunas ning andis diagonaalsöödu meeskonnakaaslasele Jorge Valdanole, jätkates ise tormijooksu väravale. Valdano asemel sai söödule aga jala vahele inglane Steve Hodge, kuid õnnetul kombel võttis pall plaanitust hoopis vastupidise suuna ning lendas värava ette. Korraga hüppasid õhku nii 185 cm pikkune Shilton kui ka Maradona, kellele on kasvu antud vaid 165 sentimeetrit. Õnneks on jumal andnud Maradonale osava vasaku käe, millega ta Shiltoni üle kavaldas ning Argentina juhtima viis. 114 580 pealtvaatajat Asteekide staadionil ning miljonid televaatajad kodus diivanitel nägid, et pall lendas väravasse mitte peast ega jalast, vaid ebaausal moel Maradona käest. Ainult tuneeslasest kohtunik Ali Bin Nasser ei märganud seda!
Mängujärgsel pressikonverentsil ütles argentiinlaste iidol: „Selles väravas oli natukene nii Maradona pead kui ka jumala kätt.”
22 aastat hiljem palus Maradona inglastelt andeks, rääkides ajalehele The Sun antud intervjuus: „Kui saaksin vabandada ja ajalugu muuta, siis teeksin seda. Aga värav on siiski värav. Argentina tuli maailmameistriks ning mina olin maailma parim mängija. Ma ei saa ajalugu muuta. Ainus, mida teha saan, on oma eluga edasi minna.”
Sajandi värav. Vaid neli minutit pärast käega löödud väravat sündis Maradona teinegi tabamus, mille rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA valis 20. sajandi parimaks väravaks. FIFA küsitlusel edestas see inglase Michael Oweni 1998. aasta
MM-il Argentinale löödud väravat 8000 häälega.
Maradona alustas imelist triblingut 60 meetri kaugusel Inglismaa väravast. Jättes pika ninaga teda takistada püüdnud Hodge’i, Beardsley, Peter Reidi, Terry Butcheri ja Terry Fenwicki, pääses ta abitu Shiltoniga silmitsi, mängis ka temast mööda, ning saatis palli kerge puutega postide vahele.
Shilton pole Maradonale neid kahte paljuräägitud väravat tänaseni andestanud. „Ausalt öeldes ei soovi ma näha, et Argentinal läheks hästi, aga kui peaks minema teisiti, siis õnn neile kaasa. Suruksin Maradona kätt, kui ta oleks aumehelikult minu ees vabandanud, ent ta ei ole seda teinud. Kuigi Maradona on pettur, on ta siiski parim jalgpallur, kelle vastu olen kunagi mänginud,” kirjutas Shilton uudisteagentuuri Reuters blogis enne käimasolevat MM-i.
Pärast inglaste autilükkamist (2:1 – toim) vedas Maradona Argentina poolfinaalis 2:0 võidule Belgia üle ja oli üks peategelasi ka finaalis, kus alistati Saksamaa LV 3:2. Maailmameistriks tulekuga täitus Maradona lapsepõlveunistus.
Dopinguvandenõu? Esimest korda võtsid dopingukütid Maradona pihtide vahele 1991. aastal Itaalias kokaiini tarvitamise pärast. 17. märtsil antud positiivse proovi eest määrati talle aprilli alguses 15-kuuline võistluskeeld. Napoli klubi esindanud vutistaar kaebas otsuse edasi Itaalia apellatsioonikohtusse, kuid karistus jäi kehtima.
1994. aasta MM-il USA-s oodati Argentinalt taas suuri tegusid, kuid pärast 4:0 võitu Kreeka ja 2:1 võitu Nigeeria üle eemaldati Maradona turniirilt, kuna tema uriiniproovist leiti efedriini kasutamise jälgi. Võtmemängijata jäänud Argentina kaotas kaheksandikfinaalis Rumeeniale 2:3.
Nagu selgub Emir Kusturica poolt Maradonast tehtud dokumentaalfilmist, kahtlustab vutitäht FIFA-t vandenõus. „Valikturniiri ajal polnud kusagil mingeid jälgi efedriinist. Kui aga USA-s nähti, kuidas me purustasime Nigeeria, hakati meid kartma,” rääkis Maradona.
1997. aasta 24. augustil jäi Maradona teist korda kokaiini tarvitamisega vahele, seekord mängides kodumaa klubis Boca Juniors. Järjekordne 15-kuuline mängukeeld pani ühtlasi legendi mängijakarjäärile inetu punkti.
Surmasuus narkosõltlane. Maradona sattus allakäigutrepile juba aastaid enne oma kuulsusrikkaid väravaid Mehhiko MM-il. Siiani pole teada, mis sundis teda pärast 1982. aastal sündinud rekordilist üleminekut Boca Juniorsist FC Barcelonasse kokaiinikuradiga sõprust looma.
Narkosõltuvus ei takistanud Maradonal tegemast suuri tegusid ei Argentina koondises ega ka SSC Napolis, kuid nagu ikka, kaasnevad mõnuainete pikaaegse tarvitamisega kurvad tagajärjed. 2000. aasta 4. jaanuaril Uruguays puhates ütles Maradona süda lõpuks üles. Kohaliku kliiniku arstid teatasid pressikonverentsil, et ootamatu haiglavisiidi põhjuseks oli südamelihase rike.
Veel samal kuul sõitis Maradona Kuubale narkovõõrutusravile, mille korraldas talle hea sõber Fidel Castro isiklikult.
Suures ülekaalus 39-aastast endist tippjalgpallurit ümbritsesid Havanna lennujaamas kümned ajakirjanikud ja fotograafid ning ta sattus seal ka ühe kaasreisija pahameele osaliseks. „Kuidas sa saad jumala pojana selliseid asju meie noortele õpetada?” karjus Maradonas pettunud inimene. „Mul on sinust kahju,” vastas Maradona kritiseerijale, ise päikeseprillide tagant kaugusse vaadates.
2004. aasta 18. aprillil vaatas Maradona tribüünilt oma lapsepõlveklubi Boca Juniorsi matši, kuid lahkus kehva enesetunnet kurtes teise poolaja keskel tribüünilt. Mõned tunnid hiljem sattus ta infarkti tõttu Buenos Airese haiglasse, kus veetis kümme päeva koomas. Lõpliku võidu narko- ja alkoholisõltuvuse üle saavutas ta alles aasta hiljem.
Maradona on öelnud, et kui ta poleks narkootikumide küüsi langenud, ei oleks mingit küsimustki, kes on läbi aegade parim mängija. FIFA valikus peab Maradona aga seda tiitlit jagama brasiillase Pelega.
„Kui ma poleks kunagi kokaiini puutunud, olnuksin Pelest kolm korda parem mängija. Igasugune debatt selle üle, kes on parim jalgpallur, keda kunagi on nähtud, jäänuks toimumata. Kõik ütleksid, et see olen mina!” rääkis Maradona The Sunile. Muide, Briti kõmuleht võlgneb argentiinlasele palju tsiteeritud intervjuu eest seniajani 75 000 naela.
Poliitilised avaldused.
Maradona poliitikahuvist räägitakse alates 1979. aastast, mil toona 19-aastane tulevikulootus andis pärast noorte maailmameistriks tulekut raadio otse-eetris mitmeid teemasid käsitlenud intervjuu. „Kui meie relvastatud väed peaksid kunagi riiki kaitsma, on seal kohal ka sõdur Maradona,” lubas ta.
1982. aastal, kui britid vallutasid Falklandi saared, Maradona siiski püssi kätte ei võtnud, aga pühendas hukkunud kaasmaalastele neli aastat hiljem Mehhiko MM-il Inglismaale löödud mõlemad väravad.
„Võtsime seda kui võitu riigi, mitte jalgpallimeeskonna üle,” kirjutas Maradona oma autobiograafias. „Kuigi ütlesime enne mängu, et jalgpallil pole Falklandi sõjaga mingit pistmist, teadsime, et britid olid tapnud palju meie poisse. See oli meie kättemaks.”
Maradona paremale käele on tätoveeritud Argentinast pärit revolutsionääri Che Guevara ning vasakule sääremarjale Kuuba liidri Fidel Castro nägu. Esimest on ta austanud lapsepõlvest saadik, teisega tutvus lähemalt Kuubas võõrutusravil viibides. Castro mõju all olles sai Maradonast ka tulihingeline USA ekspresidendi George W. Bushi vihkaja. Kusturica vändatud filmis tunnistas Maradona, et lükkas kord tagasi Inglise printsi Charlesi pakkumise temaga tutvust teha. „Ma ei suru kätt inimesega, kelle kätel on nii palju verd,” ütles argentiinlane.
Saamatu peatreener? 2008. aasta 29. oktoobril naasis Maradona suurde jalgpalli, asudes Argentina koondise peatreeneritoolile. Maradona esimene mäng uues ametis leidis aset 19. novembril Šotimaal Glasgow’s Hampden Parki staadionil, kus ta lõi 1979. aastal oma koondisekarjääri esimese värava.
Skandaalid saadavad Maradonat ka treeneriöös. Ajakirjanike sõimamise tõttu telekaamerate ees mullu no-vembris pärast matši Uruguayga määras FIFA Maradonale kahekuulise jalgpallis tegutsemise keelu, millest ta vabanes tänavu 15. jaanuaril. Ropu sõimuga üle valatud sulesepad ei löönud aga verest välja, vaid küsivad siiani kahtlevalt, kas endine skandaalne tippmängija on ikka piisavalt tark, et Argentina koondis kolmandat korda ihaldatud MM-tiitlini vedada. Maradona oponendid ilguvad, et ta valinud Lõuna-Aafrika Vabariiki sõitnud 23-mehelise koosseisu unenäo põhjal.
Lähinädalatel selgub, kas Maradonal õnnestub kriitikute suud vaigistada ning korrata sakslase Franz Beckenbaueri ja brasiillase Mario Zagallo saavutust – võita MM-tiitel nii mängija kui ka treenerina.
Diego Armando Maradona
Sündinud 30. oktoobril 1960
Klubikarjäär:
1976-1981 Argentinos Juniors
1981-1982 Buenos Airese Boca Juniors
1982-1984 FC Barcelona
(Hispaania)
1984-1991 SSC Napoli (Itaalia)
1992-1993 FC Sevilla (Hispaania)
1993-1994 Newell’s Old Boys
1995-1997 Buenos Airese Boca Juniors
Koondisekarjäär:
1977-1994 Argentina koondis, maailmameister 1986, MM-i hõbemedal 1990.
Treenerikarjäär:
1994 Corrientese Textil Mandiyu
1995 Avellaneda Racing Club
2008 - ? Argentina koondis
