Läinud nädalal testisid võistkonnad masinaid Inglismaal Silverstones ning McLarenid olid testisõitudel tippvormis. Veojõukontroll ei valmistanud Mika Häkkinenile, Alex Wurzile ja Darren Turnerile kordagi peavalu. Michaeli põhikonkurent David Coulthard testidest osa ei võtnud vaid kogus jõudu rünnakuks liidrikohale.

Ferrarid ei olnud ühelgi kolmest päevast kiireimad; arvatakse, et hooaja alguse ülekaal on kadumas ning McLarenid-Williamsid on samal tasemel nüüd Ferraridega.

[[1]]

Vabad kohad Euroopa GP-le lõppesid vahetult peale Kanada GP-d; kahe Schumacheri seismine poodiumil on ülipositiivselt mõjunud vormelspordi mainele Saksamaal. Kõik investeeringud, mis on raja parandamiseks tehtud, on piletimüügist juba esimese võistlusega tagasi tulnud.

Rada:

Pikkus: 4,556 km

Ringe: 67

Kvalifikatsioonisõidu rekord: Mika Häkkinen, McLaren-Mercedes MP4-12, 1.16.602 (1997)

Võistluse rekord: Heinz-Harald Frentzen, Williams-Renault FW19, 1.18.805 (1997)

Kunagi peeti Nürburgringi 22 kilomeetri pikkust rada kõige põnevamaks Euroopas, kuid pilootide turvalisusest ei olnud seal juttugi. Jackie Stewart on näiteks kirjeldanud Nürburgringi kui maapealset põrgut. Viimane kord alustati võistlust vanal ringrajal 1976. Sellel võistlusel sai Niki Lauda eluohtlikult vigastada. Tagajärg: võistlemine rajal keelati. 8 aastat hiljem oli valmis kaasaegne lühike ringrada ning Nürburgring tuli tagasi F1-kalendrisse. Tõsi küll, ka vana rada on tänapäevani kasutuses, kuid ainult kestvussõitude tarvis.

Uus rada ei meeldi aga enamusele tänapäeva pilootidest, kuna tal puudub oma eripära ning võistlus otsustatakse liiga tihti boksipeatustega.

Kui kaasaegne rada valmis 1984, korraldati selle avamise puhul võistlus F1-pilootidele. Kõik mehed juhtisid samu masinaid – Mercedes 190. Ayrton Senna võitis selle võistluse.

[[2]]

1984 toimus Nürburgringil Euroopa GP, 1985 aga Saksamaa GP. Seejärel saabus taas 10 aastane vaheaeg. Alates 1995. aastast on see rada püsinud erinevate nimede (Luxemburgi GP, Euroopa GP) all võistluskalendris.

Nürburgring meenutab veidi Hockenheimi, koosnedes pikkadest sirgetest ja järske pidurdusi nõudvatest kurvidest. Rajal on 2 möödasõiduvõimalust: stardisirge järgne Castroli-nimeline S-kurv ning keset rada asuvas Dunlopi nimelises nõelasilmas.

Eelmisel aastal sai Nürburgringil näha sõitu märjal rajal, kuid eelolevaks nädalalõpuks on ennustatud selget taevast. Kahte meest peetakse Nürburgringi asjatundjateks: Mika Häkkineni ning Michael Schumacherit. Lisaks tasub silmas pidada ka David Coulthardi, kes on viimase viie aastaga olnud lausa neljal korral poodiumil.

Varem võitnud:

1984: Alain Prost (FRA) McLaren-TAG

1985: Michele Alboreto (ITA) Ferrari

1995: Michael Schumacher (GER) Benetton-Renault

1996: Jacques Villeneuve (CAN) Williams-Renault

1997: Jacques Villeneuve (CAN) Williams-Renault

1998: Mika Häkkinen (FIN) McLaren-Mercedes

1999: Johnny Herbert (ENG) Stewart-Ford

2000: Michael Schumacher (GER) Ferrari

Euroopa GP 2000:

1. Michael Schumacher (GER) Ferrari, 1h42.00.307

2. Mika Häkkinen (FIN) McLaren Mercedes, + 0.13.821

3. David Coulthard (SCO) McLaren Mercedes, 1

4. Rubens Barrichello (BRA) Ferrari, 1

5. Giancarlo Fisichella Benetton Playlife, 1

6. Pedro de La Rosa (ESP) Arrows Supertec, 1

7. Pedro Diniz (BRA) Sauber Petronas, 2

8. Gaston Mazzacane (ARG) Minardi Fondmetal, 2

9. Jean Alesi (FRA) Prost Peugeot , 2

Katkestajad:

Jenson Button (ENG) Williams BMW, 62, avarii (Herbert)

Johnny Herbert (ENG) Jaguar, 61, avarii (Wurz)

Alexander Wurz (AUT) Benetton Playlife, 61, avarii (Herbert)

Ricardo Zonta (BRA) BAR Honda, 51, väljasõit

Marc Gene (ESP) Minardi Fondmetal, 47, tehniline

Jacques Villeneuve (CAN) BAR Honda, 46, tehniline

Eddie Irvine (NIR) Jaguar, 29, avarii (Verstappen-R. Schumacher)

Jos Verstappen (HOL) Arrows Supertec, 29, väljasõit

Ralf Schumacher (GER) Williams BMW, 29, avarii (Irvine)

Mika Salo (FIN) Sauber Petronas, 27, väljasõit

Heinz-Harald Frentzen (GER) Jordan Mugen-Honda, 2, mootor

Jarno Trulli (ITA) Jordan Mugen-Honda, 0, tehniline