Viivi-Anne Soots: Jüriöö jooksu teeb eriliseks öine võistlemine



Viivi-Anne Soots: Jüriöö jooksu teeb eriliseks öine võistlemine
Erakogu

Eeloleval nädalavahetusel, laupäeva hilisõhtul kogunevad orienteerujad Keilasse 52. korda peetavale Jüriöö jooksule.

Mis veab inimesed pimedasse metsa jooksma, uurisime kaheksa korda Jüriöö jooksu võitnud Viivi-Anne Sootsilt ja mullu esimest korda poodiumile jõudnud Evely Kaasikult.

•• Viivi-Anne, teie jaoks on Jüriöö jooks koguni kaheksal korral lõppenud võidukalt. Kuid missugused on kõige eredamad mälestused?

Esimene mälestus seoses Jüriöö jooksuga on aastast 1984, kui võistlus toimus Padisel. Tookord ma veel ei võistelnud, kuid olin pealtvaatajana vanematega kaa­sas. Tänaseni on see olnud kõige võistlejaterohkem Jüriöö jooks, kust võttis osa üle tuhande osaleja. Meenub tõrvikutega rahvarohke rongkäik, müstiline avamine pimedates Padise kloostri varemetes, suur lampide vool pimedasse metsa stardis ning alles varahommikul kojujõudmine ja väsimus öisest ülevalolekust. Ise võtsin esimest korda osa kaks aastat hiljem Kuressaares, kust on meelde jäänud viimasest punktist finišisse jooksmine sügavas jääkülmas vees, kus kukkudes ulatus vesi kohati rinnuni. Hirm oli suur, kuid valikut ei olnud, tuli minna lõpuni. Ja loomulikult on hästi meeles esimene võit SK Saue Tammedega.  

•• Kas Jüriöö jooks on Eesti orienteerumisliidu aasta kõige tähtsam üritus?

Kõige tähtsamateks on ikka tiitlivõistlused, kuid Jüriöö jooksul on oma fenomen. See on eriline võistlus, millel on pikk ajalugu ning mille teeb omapäraseks võistlusformaat – teist öist segateatevõistlust ei ole Eesti ega teiste maade orienteerumiskalendrites. Kindlasti näitavad võistluse tulemused klubilist tugevust ja kõik vähegi võimekad klubid pingutavad kõvasti, et anda just sellel võistlusel konkurentidele tugev lahing. Ka Saue Tammedel ei ole ükski võit kergelt tulnud, arvan, et ka tänavu peame pingutama viimase vahetuseni, et võitu kaitsta.

•• Kui kerge või raske on võistkonda kokku panna? Või see lihtsalt kujuneb aastate jooksul välja?

Loe veel

Saue Tammedel on välja kujunenud võistkonna koosseis, mis on aja jooksul vähe muutunud. Orienteerumine ja eriti öine orienteerumine on ala, kus heade tulemuste saavutamiseks on vaja eelkõige külma närvi ning kogemusi. Meie klubis on auasi Jüriöö jooksust osa võtta ja seda ei kõiguta isegi asjaolu, et näiteks sel aastal tuleb juba järgmisel hommikul kolmel meie  võistkonnaliikmel uuesti stardijoonele asuda, et osaleda mitmetunnisel raskel seiklusspordivõistlusel Ace Xdream. Aga ega sellepärast Jüriöö jooksule minemata jää.

•• Kui tähtsat rolli mängib meeskonnatöö?

Kuigi metsas peab igaüks ise oma ülesandega hakkama saama, on võistkonnaliikmete toetus väga tähtis. Esimeste vahetuste jooksjad informeerivad teisi metsas ees ootavast ning katsuvad niimoodi anda edasi infot võistlusmaastikust. Kindlasti on hea tunne, kui terve meeskond tegutseb suure innuga ühise eesmärgi nimel. Emotsioonid on võistluse ajal laes, sest enamasti ei ole võitja enne viimast vahetust selgunud ning pinge on suur.

•• Kas te valmistute Jüriöö jooksuks ka kuidagi eriliselt?

Lisaks tavapärasele ettevalmistusele käivad orienteerujad enne Jüriöö jooksu võimalusel öistel võistlustel, kus saab lampe proovida ning öises metsas liikumist meelde tuletada ja tunnetust saada. Mina ei julgeks minna pimedasse metsa jooksma ilma eelneva proovistardita.

•• Kui palju te igapäevase töö kõrvalt treenida jõuate?

Igapäevaselt töötan raamatupidajana, vaba aeg kulub perele ning spordile. Et rajal mõnus kulgeda oleks, olen seadnud eesmärgiks pideva mõõduka treenimise, mis mitte ainult ei tugevda füüsist, vaid värskendab ka vaimu. Keskmiselt treenin viis korda nädalas ning kuna tegelen aktiivselt seiklusspordiga, on ettevalmistus üsna mitmekesine. Sõidan rattaga, jooksen, rulluisutan, orienteerun ja talvel suusatan.

•• Kui populaarne orienteerumine teie hinnangul praegu Eestis on?

Viimasel kahel aastal on Tallinnas eri päevakutel käijate arv silmanähtavalt kasvanud, ulatudes 400 – 700 osalejani päevaku kohta, mida on väga palju. Seega võib öelda, et rah­vasport, orienteerumine ja looduses liikumine on Eestis tõusuteel.

Silmad kinni poodiumi poole

Orienteerumine on popp ka noorte seas. 17-aastane reaalkooli 11. klassi õpilane Evely Kaasiku võitis möödunud aastal JOKA 1 võistkonnas kolmanda koha, kuid Jüriöö jooksul oli ta varemgi võistelnud. „Mind paelub öise maastiku põ­nevus, sest kunagi ei tea, kui kau­gel või lähedal on punkt. Ka suu­na­taju võib alt vedada. Sa­muti on pimedus ise pulssi tõstev ning tea­tud piirini ma naudin oh­tu,” rääkis Kaasiku, lisades et adrenaliini pa­kub ka võistkonnale kaasaelami­ne. Eredamalt on meeles mullune poodiumikoht.

„Jõudsin 18-ndalt stardipositsioonilt grupile järele, olin suhteliselt heas hoos ning andsin ainult jalgadele valu. Tegin ühte punkti minekul teistest erineva valiku ja seega pääsesin neist ette. Kuna ma ei olnud kunagi nii ees olnud ja mul polnud õrna aimugi, kui kaugel ees või taga on konkurendid, pigistasin silmad kinni ja hambad risti ning jooksin nii, kuidas jaksasin. Hiljem selgus, et tulin kolmandana välja,” rääkis ettevalmistusperioodil kuus-seitse korda nädalas treeniv Kaasiku. „Hiljem võttis hinge kinni kaasaelamine, sest viimaste vahetusteni said teine kuni neljas koht metsa üpris väikeste vahedega,” lisas ta.

Ajalugu

Mida huvitavat on toimunud?

I Jüriöö jooks toimus

23. ap­rillil 1960. aastal Keilas, startis 37 võistkonda ja 185 jooksjat, võitis Keila Jõud koosseisus Urve Salumaa, Elle Pressmann, Elmar Vesker, Heldur Kuuser ja Raoul Sale.

VII Jüriöö jooks 1966. aas­tal toimus halbade ilmaolude tõttu 7. mail, mis on ainukordne juhtum ajaloos,

kui ei võisteldud jüriööl.

IX Jüriöö jooksul oli esmakordselt kasutusel fotomeetodil paljundatud võistluskaart.

XII Jüriöö jooksul Kuusalus oli esmakordselt stardis külalisvõistkond, nimelt üleliidulisel orienteerumiskohtunike seminaril osalejate võistkond.

XIV Jüriöö jooksul võeti esmakordselt kasutusele mitmevärvitrükis võistluskaart.

XVIII Jüriöö jooksul 1977. aastal Türil saavutas Tartu riikliku ülikooli võistkond kõi­gi aegade suurima võidu, edestades järgnevaid 24 mi­nuti ja viie sekundiga.

XXI Jüriöö jooksul 1980. aastal ületati 150 osaleva võistkonna piir.

XXV Jüriöö jooksul 1984. aastal Padisel oli suurim osavõtt, startis 204 võistkonda ja 1020 jooksjat.

XXIX Jüriöö jooks 1988. aas­tal Haapsalus toimus se­nistest kõige omanäolisema­tes ilmaoludes. Kogu võistluseelse päeva ja ka võistluste ajal tuiskas ja sadas lund. Mitmed võistkonnad ei jõudnudki võistluspaika, sest takerdusid Kesk-Eesti teedel tuisuvaaludesse. Võistlus toimus tänu Paralepa restorani olemasolule, mis muudeti võistluskeskuseks.

XXX Jüriöö jooks toimus 1989 Kuusalus, esmakordselt läks võit väljaspoole Eestit, Soome.

XLIII Jüriöö jooksul 2002. aastal Jänedal loitsis Urmas Sisask šamaanitrummiga välja kõik head vaimud. OK Saue Tammed lõpetas OK Ilvese üheksa aastat kestnud võitude seeria.

XLVII Jüriöö jooks 2006. aas­tal jõudis lõpuks ometi pealinna. Võistlus toimus Tal­linnas Ülemiste järve kaitsealal.

L Jüriöö jooksu korraldamise au langes Kilingi-Nõm­mele, es­ma­kordselt oli võimalik jälgida internetis online-pilti finišist.

LI Jüriöö jooks 2010. aastal jõudis 45-aastase vaheaja järel taas Tõrva ümbrusesse. Hiline kevad ja suurvesi ähvardasid kogu võistluse nurjata, sest vaid nädalapäevad enne võistlust olid sillad üle Õhne jõe vee all. Õnneks suurvesi taandus.

LII Jüriöö jooks toimub eeloleval nädalavahetusel esimese Jüriöö jooksu toimumispaigas Keilas. Võistluse korraldajaks on Harju KEK.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare