Vormelimaailma diktaator kavatseb elu lõpuni sarja käekäiku mõjutada
Samuti ei võta vormeliringkonnas hüüdnime El Supremo (Ülim – toim) teeninud ärimees lähenevat ümmargust tähtpäeva kuidagi eriliselt.
„Mis seal vahet on, kui ühel päeval olen 79 ja järgmisel 80? Tegelikult on see ju sama. Lisaks ma isegi ei tea, kus ma sünnipäeval viibin, eks ma vast reisin kusagil,” lausus Ecclestone möödunud nädalal Briti ajalehele The Guardian.
Praegune vormelimaailma kontrollija hakkas oma mõjuvõimu järk-järgult kasvatama aastal 1978, mil temast sai vormelikonstruktorite organisatsiooni (FOCA) juht. Möödus veidi aega ja 1981. aastal sõlmitud Concorde’i lepinguga sai Bernie enda kontrolli alla sõitude ülekandeõigused. Sealt edasi on hallipäine inglane vaid oma võimu suurendanud ja praegu on selge, et võidukihutamiste kalendrisse pääsevad kõik etapid vaid tema heakskiidul. Üks Ecclestone’i deviise on olnud ärilistel eesmärkidel uute etappide kaasamine ja sarja geograafiline laiendamine riikidesse, kus puuduvad eelnevad tugevad võidusõidutraditsioonid. „Korraldame maailmameistrivõistlusi ja nii peame juba definitsiooni kohaselt olema maailma eri paigus. Lõpuks on terve mõistus võitnud ja sari laienenud. Tuleb lihtsalt olla julge ja see ära teha,” rääkis Ecclestone.
Ja kui uued riigid on nõus Ecclestone’ile piisavalt maksma, kaasab ta need lahkelt sarja. Viimasel ajal on eriti märgatav olnud Aasia-suunaline eksport – 1999. aastal otsa lahti teinud Malaisiale on sel aastatuhandel lisandunud võidukihutamised Bahreinis, Türgis, Hiinas, Araabia Ühendemiraatides ja Singapuris, mis läks ajalukku kui esimene öösel sõidetud vormel 1 etapp. Eile tegi debüüdi Lõuna-Korea Yeongami ringrada, mis veelgi tendentsi kinnitab.
Aga sellega uute etappide pealetung ei lõpe – tuleval hooajal ootab sõitjaid võidukihutamine Indias, 2012. aasta toob veidi traditsioonilisema riigi, kui lisandub USA-s Austinis sõidetav Texase GP. Nädalapäevad tagasi täitus aga Bernie kauaaegne unistus ning aastast 2014 siirdub vormelikarussell esmakordselt Venemaale, kus kihutatakse Sotšis. Sõlmitud seitsmeaastane leping toob Ecclestone’ile sisse rohkem kui 125 miljonit dollarit. Loogilise jätkuna kuuleb maailm arvatavasti varsti, kuidas sari Aafrikasse naaseb.
Olümpia on mõttetus
Uute etappide kalendrisse mahutamisega on diktaatorina sarja juhtiv ärimees langenud aga tugeva kriitika alla. Probleemiks on lisandunud radade igavus ning kuna vormelisarja kalender pole kummist, jäävad paratamatult kannatajateks sõitjatele meeldivad ning pikkade traditsioonidega etapid.
Kõva kriitika alla on langenud ka Bernie lemmikarhitekt sakslane Hermann Tilke, kes tegi debüüdi Malaisia Sepangi ringrajaga. Pärast seda lisandunud uued rajad on eranditult kõik pärit Tilke sulest. Lisaks on sakslane modifitseerinud ka varem kalendris olnud etappe. Sel hooajal sõidetavatest radadest on tema käe alt pääsenud vaid Interlagos, Suzuka, Silverstone ja Spa. „Meie viga on, et üritame ehitada superturvalisi radu ja neid ei saa kõikjale rajada, mistõttu alati pole võimalik teha etappi, kus rada lookleb mäest alla ja üles. Samas üks maailma parimaid ringradu on Türgis, kus on ka maastikuline vaheldus olemas,” kiitis Ecclestone 2005. aastal debüteerinud rada. Samas pole Türgi etapp erinevalt näiteks traditsioonilistest võidukihutamistest Silverstone’is või Spas, mida on korduvalt ähvardanud sarjast väljaheitmine, suurt publikumenu nautinud.
Aastal 1950 ajaloo esimest vormel 1 etappi võõrustanud Silverstone’i jättis ala mõjuvõimsaim mees esialgsest 2005. aasta kalendrist välja, ent läbirääkimiste käigus rada hiljem siiski lisandus. Vahepeal oli aga oht, et alates tänavusest hakkab Briti GP toimuma Donington Parkis, ent kuna sealsed korraldajad vajalikku rahasummat kokku ei kraapinud, oli Ecclestone nõus Silvertsone’iga läbirääkimisi alustama ning pikalt väldanud arutelud päädisid mullu detsembris teadaandega, et Briti GP jääb ajaloolisele rajale aastani 2026.
„Nüüdseks on korraldajad vajalikud muutused sisse viinud ja tegemist on etapiga, mille üle võib uhkust tunda. Ent miski pole kivisse raiutud,” andis Ecclestone märku, et vormelimaailmas käib siiski kõik tema tahtmist mööda ning nii ootab ka Silverstone’i ringrada lähiajal kujumuutus.
Veelgi halvemas seisus on aga Belgia etapp, mis käesoleval aastatuhandel on juba kahel korral kalendrist välja jäänud ning millel on leping 2012. aasta hooajani.
„Spa on hea vaid võidusõitjatele, sest rada eraldab mehed poistest ja kui mina taas sõidaksin, tunneksin seal võites ennast väga õnnelikuna. See on üks klassikalistest ringradadest. Samas kui poleks olnud Belgia valitsuse toetust, oleks etapp tõenäoliselt kadunud, kuna korraldajad poleks seda endale lubada saanud,” rääkis külmalt kalkuleeriv ärimees, visates seejärel kohe kaikaid kodarasse ka Suurbritannia riigiisadele. „Kõige hullem, et siinne valitsus on raisanud olümpiamängude korraldamisele terve varanduse, selle asemel et toetada Silverstone’i etappi ja kindlustada, et Briti GP jääb sinna igavesti. Olümpiamängud tulevad ja lähevad ning unustatakse mõne nädala pärast. Nende puhul on positiivseks vaid ava- ja lõputseremoonia, ülejäänud on täielik mõttetus,” väitis vormelimaailma juht.
Vaatamata ülisuurele mõjuvõimule pole Ecclestone’il õnnestunud veel läbi suruda 2008. aasta lõpul tekkinud mõtet, mille kohaselt peaks maailmameistri selgitama medalisüsteem. Kuigi ta on siiani medalitest vaimustuses, sõitjad tema entusiasmi ei jaga.
„See, mida Bernie on teinud vormel 1 jaoks, on fenomenaalne ja mitte keegi teine poleks suutnud seda nii hästi teha kui tema. Ent isegi parimatel pole alati õigus ja medalisüsteem on üks tema kõige halvemaid ideid,” rääkis Lewis Hamilton tänavuse Singapuri etapi eel The Guardianile.
Pooldab diktatuuri
Eelmise aasta juulis tabas Berniet hukkamõistulaviin, kui ta ajalehele The Times antud intervjuus kirjeldas Saksamaa kunagist juhti Adolf Hitlerit kui poliitikut, kes pani paljud inimesed tegema endale vajalikku ning seeläbi soovitud tulemuse saavutama. „Ma tõmban selliseid avaldusi tehes endale palju häda kaela, ent ma ei usu, et demokraatia on kõikjal parimaks valitsemisvormiks. Vahel on vaja kedagi, kes võtaks juhtimise täielikult enda peale. Margaret Thatcher tegi seda ajal, mil ta oli peaminister, ning viis Suurbritannia õitsengusse, enne kui korralagedus taas vohama hakkas. Saddam Husseini ajal oli Iraak stabiilsem kui praegu. Kas pole mitte seegi tõestust leidnud,” lausus Ecclestone.
Kindlasti ei lähe hallipäise inglase parimate nädalavahetuste sekka ka 2005. aasta Indianapolise GP, kus pärast soojendusringi kõik Michelini rehve kasutavad autod turvalisuse kaalutlusel boksi keerasid ning starti asusid vaid kuus Bridgestone’i „jalavarjudega” vormelit. Lisaks suutis vormelimaailma juht taas hakkama saada väga vastuolulise kommentaariga, kui temalt küsiti arvamust esimese naisena Indy 500 etappi juhtinud Danica Patricku kohta.
„Ta tegi uskumatult hea etteaste,” alustas vormelimaailma diktaator, ent järgnev talle vaevalt fänne juurde tõi. „Arvan, et naised peaksid olema riietatud valgesse, nagu on kõik ülejäänud kodumasinad.”
Edasi ei pääsenud
Kalalaeva kapteni poeg Bernie on motospordi ja äriga seotud juba enam kui 60 aastat.
„Olen sõitnud ja kaubelnud ajast, mil olin 11. Alguses olid kaubaks täitesulepead, siis jalgrattad ning edasi juba mootorrattad, autod, kinnisvara,” on Bernie meenutanud ühes varasemas intervjuus. Aastatel 1951–1953 osales Bernie Briti vormel 3 sarjas.
„Juhtisin enamikul võistlustest, tavaliselt ma kas sõitsin rajalt välja, auto plahvatas või ma võitsin,” on Bernie öelnud. Kaasmaalasest kuulus võidusõitja Stirling Moss on Berniet iseloomustanud nii: „Ta polnud suurepärane, ent samas ka mitte halb.” Pärast mitmeid avariisid otsustas Ecclestone ajutiselt võidusõiduga lõpparve teha ja suundus kinnisvaraärisse. Ta naasis 1957. aastal, kui temast sai briti Stuart Lewis-Evansi mänedžer ning ta ostis autospordi kuninglikus sarjas võistleva Connaughti meeskonna. Aasta pärast osales Ecclestone ka ise kahel etapil, ent nii Monacos kui ka Silverstone’is ta kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud.
Ajaloo keerdkäigud tõmbasid inglase veel kord autospordist eemale, kui Lewis-Evans 1958. aastal Maroko GP-l saadud põletushaavade tagajärjel suri. Võidusõidupisik oli teda aga nakatanud ning järgmise kümnendi lõpus tuli ta tagasi – esmalt Jochen Rindti mänedžerina, aastal 1972 ostis Ecclestone aga Brabhami võistkonna ning kaks aastat hiljem oli ta üks FOCA asutajatest, mille presidendiks sai ta 1978. aastal. Sellest hetkest sai Ecclestone’i karjäär autospordi kuninglikus sarjas tuule tiibadesse ja edasine on juba ajalugu. Tiimiomanikuna sai Bernie võidurõõmu maitsta 1981. ja 1983. aastal, mil Nelson Piquet individuaalseks maailmameistriks krooniti. Brabhami müüs Bernie rohkem kui viie miljoni dollari eest pärast 1987. aasta hooaega Šveitsi ärimehele Joachim Luhtile ning keskendus ärilisele tegevusele. Omal ajal ostis Ecclestone tiimi 120 000 dollari eest.
Mullu lahutas abielu
Erinevalt vormelimaailmast pole Bernie eraelu nii õnnelik olnud. Eelmise aasta märtsis lahutasid Bernie ja endine modell Slavica Radic 24 aastat kestnud abielu.
„Olime koos 26 aastat, mis on väga pikk aeg kellegagi koos olemiseks ning eriliste tunnete tundmiseks. Slavica leidis, et ta tahab olla iseenda peremees, ja polnud minu asi teda peatada. Elan praegu küll kellegi teisega, ent taban end vahel mõtlemas: „Mis oleks juhtunud kui....” või: „Kas see oli vajalik?”” rääkis Ecclestone.
Paaril on kaks last – 26-aastane Tamara ja neli aastat noorem Petra. „Mul on nendest kohutavalt kahju, kuna nii mina kui ka Slavica pidime ennast üles töötama, ent lapsed pole pidanud seda tegema. Paljuski oleks parem, kui nad oleksid pidanud ennast ise majandama. Olen nendega küll rääkinud, ent lastele omaselt – nad ei kuula,” rääkis vormelikuningas oma rikkuritest tütardest.
Mullu toimunud lahutus mõjutas tugevalt ka Ecclestone’i rahalist seisu. Möödunud aastal ajalehe The Sunday Times koostatud Briti rikkurite edetabelis hoidis Bernie 24. kohta ja tema varanduse koguhulgaks hinnati üüratu 1,466 miljardit naelsterlingit, mida oli siiski 934 miljonit vähem kui aasta varem.
Vaatamata aina suurenevale vanusele, ei kavatse Bernie aga veel niipea loorberitele puhkama jääda ning ärist tagasi tõmbuda. Enamgi veel – ta ei suuda ette kujutada, et läheks enne surma pensionile. „Mida muud oleks mul teha? Ja arvestades seda, kuidas ennast tunnen ja mil määral vormeliäri naudin, siis milleks peatuda? Lisaks, kui inimesed pensionile lähevad, siis hakkavad nad valmistuma surmaks,” andis Bernie märku, et niipea ta vormelimaailma enda kontrolli alt veel ei vabasta.
Vormeli kõrvalt flirdib ka jalgpalliga
Lisaks täielikule kontrollile vormelimaailmas on Bernie Ecclestone’il käpp sees ka jalgpalliäris. Nimelt ostsid nad 2007. aasta septembris koos Renault’ tiimi endise bossi Flavio Briatorega 14 miljoni naelsterlingi eest praegu Inglismaa esiliigas palliva Queen Park Rangersi. Paar kuud hiljem liitus omanikeringiga veel üks rikas mees Lakshmi Mittal. „Pooled inimesed, kes seovad ennast jalgpalliga, teevad seda vaid oma ego rahuldamiseks. Arvan, et satume kõik sinna lõksu. Ma ei valinud jalgpalliärisse minekut ise, vaid mind kisti sinna. Lähiajal olen aga arvatavasti veelgi rohkem seotud, kuna võetud ülesandega tuleb tegeleda,” rääkis Ecclestone.
Ometigi tunnistab ta, et ei tunne 1882. aastal asutatud Queen Park Rangersi klubiga seoses erilist vaimustust. „Ei, üldse mitte. Muidugi saaksin ma tagasi tõmmata, ent palju asju tuleb ära teha. Need on peamiselt ärilised ja tahan näha, kas suudame nad paremini toimima saada. Ja selline ma juba olen, kui mind millessegi kaasata, siis on kõik. Olen seal ja valmis tegutsema,” rääkis Ecclestone. Ometigi ei saa ärimees pettuda klubi tänavuse hooaja käekäigus, kuna meeskond troonib Inglise esiliiga tipus ning hetke seisuga tõuseksid nad järgmiseks aastaks Premier League’i. „Super, super, super! Siit saab ainult allamäge minna,” jääb Ecclestone pessimistlikuks.
Kuu aega enne Queen Park Rangersi soetamist oli Bernie huvitatud aga tõelisest suurklubist – Arsenalist. „Mõtlesin, et oleks tore olla Arsenali juht, ent nüüd saan aru, kui rumal mõte see oli. Olen väga õnnelik, et põgenesin, kuna tegemist oleks olnud tööga, mis nõuab igast päevast 24 tundi.”
