Leon Glikman: mitte ainult maksumuudatused! Koalitsioonileppe elluviimine pöörab õigussüsteemi pea peale

Justiitsministeerium töötas 2020. aastal välja meie õigussüsteemile võõra, kahe jalaga taburetina mõjuva haldustrahviõiguse kava, mis sai nahutada õiguskantslerilt, Tartu ülikooli õigusteadlastelt, advokatuurilt ja ettevõtlusorganisatsioonidelt. Selle uus versioon surutakse nüüd sisulise aruteluta kiirkorras riigikogust läbi.

Kriitika on põhjendatud: uus süsteem ei tagaks menetlusaluse isiku elementaarseid põhiõigusi, nagu süütuse presumptsioon ja enese mittesüüstamise privileeg. Enamgi veel, isikule üritatakse panna peaaegu täielikku kaasaaitamiskohustust tema enese kohta peetavas menetluses. Uue korra kehtestamine vähendaks õiguskindlust ja suurendaks oluliselt haldusvõimu suvaotsustusvõimet ning tekitaks suurema õigusliku tohuvabohu.

Pigem saaks seda üllitist võrrelda õigusreformi käigus hüljatud nõukaaegse riigikeskse halduskaristuste süsteemiga, kus hirmu külvaval ametnikul oli peaaegu piiramatu võim õigusteta alama üle. Vahepeal tekkis lootus, et vähkkasvajasarnasest eelnõust on lõpuks võitu saadud, ent kahjuks ilmnes, et see on oma siirdeid edasi kandnud.