ARVUSTUS | Vihmari kunskopp. „Tõde ja õigus V“ Endlas on dramaturgiline vägitükk
Endla teatri „Tõde ja õigus“ pole külarealism, pigem on see peen naer või satiir külarealismi aadressil.
Kui kirjanikku õigusega peetakse klassikuks, kas siis tema tekst peab lugejatele meeldima? Kas see, et klassiku tekst on „tabanud midagi eestlasele igiomast“ kaalub üles lugemistõrke? Arvan, et Tammsaare „Tõde ja õigus“ ei pea inimesele meeldima lihtsalt selle pärast, et autor on klassik. Paljud tema arutlused eriti IV osas jäävad kaugeks lugejale, kel puudub varasem kogemus filosoofilise tekstiga. Ka aeg on muutunud leebemaks: see psühholoogiline ja füüsiline vägivald, mida Tammsaare kujutab kui igapäevaelu, pole enam õnneks normaalsus. Võib mõista noort inimest, kes tuleb katkisest perekonnast, ja ütleb, et tema ei loe Tammsaaret – ei suuda. Liiga ehe, liiga lahtised haavad.
