Mõned näited muudatustest:

Moložva jõgi (Mustoja) -> Mustoja. Põhjus: rahvapärane nimi.
Leoski oja -> Rebäse oja. Põhjus: Leoski küla Rebäse talu järgi. Leoski oja ei sobi hästi, sest oja ei puutu küla tuumikuga kokku.
Vastseliina oja -> Ronkusõ oja. Põhjus: Oja ülemjooksu on muudetud, Rootsi sulu kohalt on liidetud senine Ronkuse oja.
Tsirgu oja -> Savioja. Põhjus: Rahvapärane nimi. Tsirgu nimi ei sobi, sest oja läheb küla tuumikust mööda.
Sillaotsa jõgi (Pühäjõgi) -> Pühäjõgi. Põhjus: Seda haru on traditsiooniliselt peetud Pühäjõe (Võhandu) alguseks.
Maetsma peakraav -> Kütaoja. Põhjus: Kruusiaugu oja kesk- ja alamjooks, ajalooline ülemjooks liitunud objektiga 1 058 200.
Käsmu oja -> Kalaoja. Põhjus: Ülemjooks ülalpool Käsmu järve uue nimega Tagajärve oja.
Lätiroo kraav -> Vaarakmuru kraav. Põhjus: Vaarakmuru talu järgi.

Vaata täielikku tabelit vooluvete nimeparandustest. Altpoolt leiab veergude tähenduste selgitused.

Vooluvete nimeparanduste tabeli struktuur:

kood. Sisaldab veekogu keskkonnaregistri (KKR) koodi.00-lõpulised koodid näitavad, et veekogu oli olemas 1986. a vooluvete loendis. Mõned vooluveed on selles tabelis ilma koodita, kuna uut koodi pole veel kokku lepitud. Mõned 1986. a loendis esinevad vooluveed puuduvad sellet tabelist, kuna töö aluseks võetud KKR-i väljavõttes neid polnud või oli nimi koos 1986. a loendi järjekorranumbrist tuletatud koodiga viidud seosesse vale kaardiobjektiga. Selliste paranduste vajadus ja iseloom on kirjeldatud veerus lisainfo nende vooluvete juures, mis probleemses olekus vooluveega seonduvad.

muut. Klassifitseerib kavandatud muudatuse iseloomu:
1 objekt peaks saama uue sobivama nime võrreldes 1986. a loendi või KKR-i andmetega
2 objekti nime tuleb parandada (nimetuuma kirjapilt, teine liigisõna vms)
3 objekti kuju ja ulatust on muudetud või tuleb oluliselt muuta. Sellega võib kaasneda ka nime muutmise või parandamise vajadus.
4 on tekitatud uus kaardiobjekt, tavaliselt põhjusel, et arusaam vooluvete jooksudest (kuidas vooluveed üksteisesse suubuvad, kuhupoole nad üldse voolavad) on täiustunud.

KNN_POHI. Nimi, mida Kohanimenõukogu vooluvete töörühm soovitab vooluvee ametlikuks nimeks

KNN_ROOP. Üksikjuhtudel on otstarbekas määrata vooluveekogule kaks ametliku nime: põhinimi ja rööpnimi. Selles veerus sisaldub ametliku rööpnime ettepanek.

kkr_nimi. Nimi või nimed, mis olid 2013. a alguses selle vooluvee kohta keskkonnaregistris. Sulgudes on antud keskkonnaregistris kasutatav rööpnimi, praegu mitteametlik. Üksikjuhtudel, kui on liidetud osi mitmest KKR-i kaardiobjektist, on siia kirjutatud mõlema nimed ja eraldatud komaga.

MUUD. Sama vooluvee muud nimed, mis peaksid pärast muudatuste jõustumist saama kohanimeregistris staatuse Mitteametlik muu nimi

EKSLIK. Nimi või nimekuju, mida on selle vooluveega seostatud ekslikult (kuulub teisele veekogule naabruses, sisestamisviga vms). Ei tohi saada kohanimeregistris seost selle veekoguga.

lisainfo. Andmeväli, kuhu on kantud lisatevet, vahel ka märkmed keskkonnaregistri töötajale objektidega tehtud või veel tegemata muudatuste kohta. Sisaldab vahel kahtlevat ettepanekut vooluveele teistsuguse nime määramiseks, kui selline tõekspidamine peaks kohapeal kinnitust leidma.

muudatuse_põhjus. Selgitab, miks on vaja just selle vooluvee ametlikku nime vahetada või kirjapilti parandada. Üksikjuhtudel ka seda, miks on vaja ümber määratleda kaardiobjektideks olevate vooluveekogude jookse. Väljend Rahvapärane nimi tähendab nime kindlakstegemist välitööl või Eesti Keele Instituudi kohanimekogu järgi. Sama kehtib liigisõna kohta. Rahvapärane kasutus Eestis on selline, et Lääne-Eestis ja saartel nimetatakse jõgedeks väikesi vooluvesi, mis 1986. a loendis määratleti vooluhulkade järgi ojadeks või peakraavideks. Sõna oja asemel kasutatakse sageli sõna soon. Kagu-Eestis vastupidi, nimetatakse ojaks küllalt suurt vooluvett, mis vooluhulkade metoodika järgi võis liigituda jõeks. Praeguses loendis ja Eesti kohanimekorralduses tervikuna on suund kasutada eelistatult rahvapärast liigisõna ja mitte tuletada vooluvee kui füüsilise objekti klassifikatsiooni, piiranguvööndeid jms liigisõna põhjal.

on regobj. KKR-ist kaasa tulnud määratlus. True – kõik on norras, False – andmebaasirida ei saa käsitleda normaalse registriobjektina, nt vooluvee objekt kattub mõne teise objekti osaga, kaardiobjekt asub väljaspool Eesti territooriumi vms.