Eesti Päevalehe arhiivist. Tundmatu sõdur võitis Soome rahvusteatris pesumasinaid


Kristian Smeds
Kristian SmedsFoto: Vallo Kruuser/arhiiv

Soomes teiseks piibliks peetava Väinö Linna “Tundmatu sõduri” tõlgendused on Eesti Päevalehes läbi ajaloo kajastamist leidnud. Kümne aasta eest kirjutasime, et selleteemaline uuslavastus Soome rahvusteatris üllatab vaatajat. Tükist pole saanud mööda vaadata ka poliitikud. Lugu ilmus 15.05.2008.

Eestiski tuttav lavastaja Kristian Smeds polemiseerib oma fantaasiarikkas teoses mitte ainult varasemate arusaamadega – “Tundmatu sõduri” lavastus räägib provotseerivalt kaasa tähtsaimatel Soome ühiskonnaelu teemadel.

885 vaatajat mahutav teatri suur saal (mis on olnud puupüsti täis alates esietendusest novembris ja mis on ka ette täis nii kaua, kui lavastust on mängukavasse plaanitud) kaasatakse aktiivselt tegevusse. Ja muidugi lava, mille hiljuti rekonstrueeritud tehnika leiab seekord maksimaalse kasutuse. Tegemist on suuremõõtmelise teatriga, kus avarus ja rahvarohkus on pööratud kunstiliseks plussiks. Seal, kus on vajalik näitleja suur-plaan, astub läbikaalutletult mängu videokunst.

Lavastus on lööv otseseski mõttes. Sõda venelastega on toodud välja väga konkreetse kujundina, sõjamehed peksavad suurte vasaratega puruks pesumasinate korpuseid, mis lömastatutena kaovad lavalt kui arvutimängu võidetud vastased.

Nii nagu rokikontserdil, käib ka rahvusteatri “Tundmatus sõduris” publiku kaasamise mäng.

Üks Smedsi “Tundmatut sõdurit” ümbritsenud suure ja terava poleemika algatajatest, riiginõunik Risto Volanen on süüdistanud lavastust meelelahutusliku kommertskultuuri elementide kasutamises. Ja selles on tal kahtlemata õigus. Aga kuidas seda tehakse! Kui ühes suures teatrisaalis toimuvat saab võrrelda rokikontserdiga, siis see pole igapäevane saavutus. Ja nii nagu rokikontserdil, käib ka rahvusteatri “Tundmatus sõduris” publiku kaasamise mäng. Väga toredal moel. Eraldi väärib esiletõstmist Von Krahli teatriski töötanud Ville Hyvoneni videopartituur.

Kõiksugused provokatsioonid tipnevad finaalis Soome poliitikute piltide tulistamisvideotega. See on andnud põhjuse süüdistada lavastust totalitarismi ja vägivalla propageerimises, kuid jättes selle stseeni sõnumi kõrvale, tundub ta siiski maitsetult pikk.

Mässaja või rahvamees?

Vaieldav on hoopis ühe romaani peategelase Antti Rokka tõlgendus. Ja asi pole selles, et Rokkat mängib tõmmu nahaga Soome näitleja Henry Allan. Rokka on Smedsi lavastuses vihane mässaja, mitte Linna romaani rahvatarkuse kvintessents. Napib ka romaani rahvalikku sõnumit selle kohta, et Soome viisid raskes Teises maailmasõjas auhinnalisele teisele kohale mitte kindralid, majorid ja leitnandid, vaid ka lihtsõdurid – sotsialistid, väikekodanlased ja muud tavalised inimesed, kelles oli rahva sisemist sitkust ja elutarkust.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare