Päevalehe arhiivist. Ohustatud loom kotis toob kaela suure trahvi



Päevalehe arhiivist. Ohustatud loom kotis toob kaela suure trahvi
Foto: Shutterstock

Keskkonnakuritegu ei ole ainult salakalapüük või loata metsa raiumine. Ka salaja mõne eluka üle piiri toomine võib lõppeda ja ongi lõppenud kopsaka trahviga. Lugu ilmus 28.07.2009.

Hil­ju­ti kesk­kon­na­mi­nis­tee­riu­mis il­ma­val­gust näi­nud sea­du­se­muu­da­tu­sed, mis puu­du­ta­vad ohus­ta­tud lii­ki­de­ga kaup­le­mist, üldi­selt vä­hen­da­vad kah­juhüvi­tis­te suu­rust. Sa­mal ajal ei ta­su neil, kel­le ko­tist lei­tak­se pii­ril elus ha­rul­dus, enam loo­ta, et nad pää­se­vad li­saks kop­sa­ka­le trah­vi­le kae­la kuk­ku­vast kesk­kon­na­kah­ju hüvi­ta­mi­sest.

Mi­nis­tee­riu­mi loo­dus­kait­seo­sa­kon­na peas­pet­sia­list Kad­ri Ala­si mär­kis, et kui va­rem ei suu­de­tud rei­silt kaa­sa os­te­tud loo­ma loo­dus­lik­ku pä­ri­to­lu tõen­da­da, pää­ses pa­tus­ta­ja vaid ku­ni 18 000-kroo­ni­se trah­vi maks­mi­se­ga. Nüüd tu­leb elu­sa su­ve­nii­ri ost­jal sel­li­sel ju­hul täien­da­valt hüvi­ta­da ka kesk­kon­na­kah­ju.

Näi­teks ühe ini­mahv­la­se eest tu­leb väl­ja käia mil­jon, kait­sealus­te su­le­lis­te eest ku­ni pool mil­jo­nit ja ko­tis si­pu­ta­va roo­ma­ja eest ku­ni 50 000 kroo­ni.

Maod pudelis

Ala­si mär­kis, et igal aas­tal jääb ohus­ta­tud lii­ki­dest val­mis­ta­tud ese­me­te­ga pii­ril va­he­le kümme­kond ini­mest. Kui­gi eest­las­te rei­si­hi­mu on jär­je­kind­lalt kas­va­nud, po­le sel­lis­te õigus­rik­ku­mis­te hulk siis­ki olu­li­selt suu­re­ne­nud. Ala­si pi­das sel­le põhju­seks as­jao­lu, et ini­me­sed on nõue­test tead­li­kud.

Ala­si tõi näi­teks ühe vär­vi­ka­ma hil­ju­ti­se juh­tu­mi me­he­ga, kel­lelt toll kon­fis­kee­ris ka­ru­na­ha. Sel­le oli ul­jas­pea pa­haai­ma­ma­tult Kamtšat­kal käies ko­ha­pealt tut­ta­va­le sünnip­äe­vaks kin­ki­mi­seks kaa­sa ost­nud.

Eest­las­te ühest po­pu­laar­se­mast rei­si­siht­ko­hast Taist naas­ja­te seas on hitt­su­ve­nii­riks muu­tu­nud ühes ürti­de ja ka skor­pio­ni­de­ga pu­de­lis­se to­pi­tud maod.

Aaf­ri­kast aga ki­pu­vad ini­me­sed kaa­sa too­ma ele­van­di­luust kae­la­kee­sid ja ku­ju­ke­si, mil­le toll sa­mu­ti pii­ril ära võtab.

Üht­la­si on Ees­ti ap­tee­ki­des ühes loo­dus­too­de­te me­nu kas­va­mi­se­ga prob­lee­miks muu­tu­nud ka näi­teks ka­ru­sa­pist või -ras­vast ja ha­rul­das­test tai­me­dest val­mis­ta­tud kree­mid ning muud ime­toi­met lu­ba­vad ke­havõided.

Kõige pa­rem pii­ril tek­ki­da võiva­te prob­lee­mi­de väl­ti­mi­se viis on jät­ta taim­set või loom­set pä­ri­to­lu su­ve­nii­rid ost­ma­ta.

Ala­si nen­tis, et kui­gi ap­tee­ki­de­le on vas­ta­vad mär­ku­sed teh­tud, po­le need too­ted let­ti­delt ka­du­nud. Uue kor­ra ko­ha­selt võib aga iga ka­ru­sa­pi gram­mi eest sis­se nõuda 1000-kroo­ni­se kah­juhüvi­ti­se.

Ala­si vii­tas, et kõige pa­rem pii­ril tek­ki­da võiva­te prob­lee­mi­de väl­ti­mi­se viis on jät­ta taim­set või loom­set pä­ri­to­lu su­ve­nii­rid ost­ma­ta. „Iga ost te­ki­tab tu­ru. Sa­lakütt peab saa­gi­le jah­ti vaid siis, kui saa­gi jä­re­le on nõud­lust,” tä­hen­das ta.

Neil, kel­lel on kin­del soov n-ö bio­loo­gi­list pä­ri­to­lu su­ve­nii­re os­ta, soo­vi­tas Ala­si en­ne sel­geks te­ha, mis lu­be on sel­leks va­ja.

„Üks osa ini­mes­test, kel pii­ril prob­lee­me te­kib, po­le liht­salt lu­ba­de va­ja­lik­ku­sest tead­li­kud. Tei­sed aga on tee­ma­ga kur­sis, kuid tea­vad, et ei jõua nä­da­la või paa­ri pik­ku­se rei­si jook­sul ko­ha­peal lu­be kor­da aja­da, ning loo­da­vad ju­hu­se­le, et ei jää pii­ril va­he­le,” rää­kis ta.

Kah­juhüvi­tis­te­ga seo­tud muu­da­tus­te kõrval sea­dus­tab mi­nis­tee­rium ka võima­lu­se ha­ka­ta edas­pi­di sis­se nõud­ma võõrlii­ki­de loo­du­ses­se lask­mi­se­ga seo­tud kah­ju.

Näi­teks iga in­va­siiv­se tai­me-i­sen­di loo­du­ses­se lask­mi­se­ga kesk­kon­na­le te­ki­ta­tud kah­ju eest tu­leb maks­ta 200, iga loo­ma eest aga ko­gu­ni 5000 kroo­ni.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare