Andres Võrk

Praxise analüütik

Töötuskindlustushüvitise mittemaksmine vabatahtliku töötuse korral ehk omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõpetanutele tundub mõistlik kompromiss. Teisest küljest tähendab koondamise lihtsustamine ja hüvitiste vähendamine ning töötuskindlustushüvitise mittetõstmine liikumist küll paindlikkuse poole, kuid mitte turvalisuse poole, milles me oleme niigi kehvas positsioonis võrreldes teiste Euroopa riikidega. Majanduskriisi tingimustes tähendavad madalamad töötus-hüvitised ka seda, et tekib rohkem toimetulekutoetuse vajajaid.

Liina Naaber-Kivisoo

vandeadvokaat

Uus töölepinguseadus tagab ette-võtjatele raskes majanduslikus olukorras esilekerkinud probleemide lahendamiseks oluliselt rohkem paindlikkust ja võimalusi, mis kindlasti parandab Eesti ettevõt-luskeskkonda. Praegused töösuhteid reguleerivad õigusaktid on oma normidega ajale jalgu jäänud ega võimalda tööandjal muutunud majanduslikule olukorrale kiiresti reageerida, mis mõjub halvasti ka töötajatele, kes selle tulemusena võivad alaliselt töö kaotada. Ette-võtluskeskkonnale mõjub kindlasti hästi töötajate elukestva õppe idee, mille rakendamisel peab töötaja ka ise oma oskuste parandamise eest hoolitsema, tagades sellega kompetentse tööjõu osakaalu suurenemise Eesti inimeste hulgas.

Helve Toomla

jurist

Väheneb tunduvalt töötasu regulatsioon, palju jäetakse töö-andja ja töötaja kokkulepete kanda. Kindlasti peaks suurenema kollektiivlepingute osatähtsus. Seadus ei kirjuta enam eraldi lahti põhipalga, lisatasu ega juurdemaksu mõistet, räägitakse ainult töötasust. See ei tähenda siiski, et need senised palga koostisosad kaoksid. Nii näiteks peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu (tegema juurdemakse) juhul, kui töötajale tööd ei ole antud. Ületunnitöö tuleb üldjuhul hüvitada samas mahus vaba ajaga.