Spordi ja tema parimate esindajate osa on eesti rahva olelusvõitluses, iseäranis pärast iseseisvuse sunniviisilist katkestamist järgnenud aegadel olnud väga suur. Iga meie sportlase kordaminek mistahes tiitlivõistlusel on omamoodi kinnitanud ja teada andnud: Eesti ja tema sport ei ole kadunud, vaid püsivad ja isegi edenevad raskuste kiuste!

Loeme oma parematest parimaid sportlasi rahvuskangelasteks, kelle nimed, saavutused ja kuulsus ei tohiks kunagi tuhmuda. Tahame hea seista selle eest, et nende, kes on lahkunud aegade jooksul manalateele, mälestus alaliselt püsiks.

Tallinnas Metsakalmistul asub spordikuulsuste ja -veteranide viimne puhkepaik. Kuid manalasse lahkunud sportlasi ja sporditegelasi puhkab peaaegu kõigil kalmistutel Eestis. Karta on, et nii mõnelgi pool leidub matmispaiku, mis on kippunud ununema ja hauad on rohtunud. Paljudel pole enam lähedasi, kes hoolitseksid hauaplatsi korrasoleku eest.

Käesolevaga teeb Eesti Spordiveteranide Liidu juhatus Eesti Spordi Keskliiduga kooskõlastatult ettepaneku kuulutada 5. juuni 1999. spordikuulsuste, -tegelaste ja -veteranide mälestuspäevaks.

Ühtlasi pöördume kõikide kohalike spordiveteranide koondiste ja klubide, samuti Eesti Spordiajaloo Seltsi, Eesti Spordiseltsi Kalev Veteranide Ühenduse, spordi-alaliitude ning kogu spordi-avalikkuse poole ettepanekuga kõnesolevat mälestus-päeva väärikalt tähistada.

Teeme kõigile mainitud organisatsioonidele ettepaneku korrastada manalasse lahkunud sportlaste ja sporditegelaste hauad, asetada sinna lilled ja süüdata küünlad.

Pöördume ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi poole palvega: mälestada meie kirikutes pühapäevasel jumalateenistusel 6. juunil manalasse lahkunud spordikuulsusi ja -tegelasi.

Valdek Lõuk, Eesti Spordiveteranide Liidu esimees

Haljand Hallismaa, Eesti Spordiveteranide Liidu peasekretär