•• Eesti iseseisvuse saavutamisel mängis rolli ka Petrogradi eestlaste suur meeleavaldus 26. märtsil 1917. aastal, kus nõuti Eestile omavalitsusliku autonoomia andmist. Selle sündmuse aastapäeva tähistas läinud pühapäeval Peterburis soomlaste Püha Maria kirikus rohkearvuliselt eestlasi. Süüdati küünlad 25. märtsil 1949. aastal küüditatute mälestuseks, esines peakonsul Lauri Bambus, kontserdi andis Rapla laulustuudio koor, peeti päevakohaseid kõnesid ja toimus mälestusjumalateenistus.
Mis siis juhtus Petrogradis 26. märtsil 1917. aastal? 26. märtsi hommikul oli eestlaste Jaani kiriku ümber inimmeri. Tuhanded Petrogradis elavad eestlased kogunesid demonstratsioonile, et avaldada survet ajutisele valitsusele ning nõuda autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. Demonstratsioonil osales peaaegu 40 000 eestlast, sh 12 000 täies relvastuses eesti sõjaväelast, kes sel ajal teenisid Petrogradi sõjaväeringkonnas.
Lippude ja loosungite meri
Eestlaste suurdemonstratsioon suundus Jaani kiriku juurest Tauria palee juurde, kus asus ajutine valitsus. Kolonnides kanti rahvuslippe, koore juhatas Mihkel Lüdig. Osales 12 orkestrit. Oli lausa lippude ja loosungite meri, loosungitel nõudmised: ”Vaba autonoomne Eesti!”
Demonstratsiooni organiseerimiseks oli loodud Eesti vabariiklik liit osakondadega kõigis Petrogradi sõjaväeosades, kus asus eesti sõdureid. Liidu esimeheks ja suurdemonstratsiooni organiseerijaks oli energiline Petrogradi gümnaasiumiõpetaja Artur Vallner, keda tunti tulise rahvuslasena. Just Vallner kandis kolonnide ees ka sinimustvalget lippu.
Tauria palee juures toodi lipud rongkäigust välja ja viidi Tauria palee suurde saali. Loeti ette Eestile autonoomia andmise nõue, mille järel võttis sõna ajutise valitsuse liige, Petrogradi komandant polkovnik Engelhart. Ta ütles, et eestlaste soov autonoomia saamiseks on õige ja meeleavalduse suurepärane korraldus näitab, et Eesti on nendeks uuendusteks küps.
Neli päeva hiljem oli eestlaste sellisest jõudemonstratsioonist hirmutatud ajutine valitsus sunnitud kinnitama Eestile autonoomia andmise seaduse. Autonoomiaseaduse kohaselt ühendati Liivimaa kubermangu põhjaosa Eestimaa kubermanguga. Peatselt loodi ka rahvusväeosad.
