Aastas kukub surnuks umbes sada inimest. Ennetustöö teeniks end kiirelt tasa
Ikka ja jälle räägitakse, et majanduskasv on kõige alus ning ikka ja jälle otsime kohti, kuidas lappida eelarves auk. Kõik ideed ei tundu mulle mõistlikud. Majanduskasv ei ole vastus kõikidele hädadele - rikkamate riikide inimesed ei ole õnnelikumad. Miks? Sest kui naaber saab rikkamaks, siis tunned sina ennast vaesemana. Kui mõlemad saavad rikkamaks, pole kumbki oluliselt õnnelikum. Samas aga naabri kannatused ja mured tervisega ei pane sind ennast paremini tundma. Ehk siis rikkus on suhteline ja mõjutab õnnetunnet vähe, aga füüsiline ja vaimne tervis mõjutavad olulisel määral kõigi õnnetunnet ja ka majandust.
Juhtusin lugema 22.11.2017 Eesti Päevalehest P. Singeri ja M. Planti artiklist "Kõigepealt ravigem depressiooni ja ärevust", kuidas Londoni Majanduskooli teadlase Layardi juhtimisel arvutati välja, et vaimsete probleemidele kiire ravi võimaldamine teeniks kulud tagasi paari aastaga. Samale järeldusele oleme jõudnud Päästeametis koduste vigastuste ja vigastussurmade ennetamise plaaniga, et hoida ära näiteks kukkumisi. Praegu sõidavad päästjad tulekahjusid kustutama sama palju, kui nad sõidavad inimestele kukkumiste puhul appi. Tulekahjusid päästjad ennetavad, kukkumisi mitte.
2015. aastal kulus Haigekassal vigastuste raviks üle 30 miljoni euro, sellest kukkumiste raviks üle 20 miljoni. Aastas kukub surnuks umbes 100 inimest. Lisaks ravikuludele tekitavad vigastused kulu töövõimetushüvitiste, taastusravi ja ravimite näol. Surmade puhul saab rääkida ka riigile saamata jäänud tulust.
Ennetamisega ei tegelda
Julgen väita, et näiteks kukkumiste ennetamisega süsteemselt ei tegeleta. Päästeameti kogemus tulesurmade ja uppumiste vähendamisel näitab, et tulemused on näha juba paari aastaga. Päästeametis on 10 aastat ennetustööd tehtud ja tulesurmasid on täna neli korda vähem. Uppumissurmade ennetustöö on kestnud 6 aastat ja uppunute arv on poole väiksem. Päästeameti ennetustöö kulu 10 aasta peale kokku (nii töötasud kui tegevuse kulud) on olnud 12 miljonit. Kasumlik? Ilmselt küll.
Tulles tagasi Layardi meeskonna uuringutulemuste juurde: depressiooni ja ärevushäirete kiire ravi aitab ennetada enesetappe, mis on Eestis vigastussurmadest mürgituste järel teisel kohal. Väheneks ka alkoholism, mis on suure osa vigastussurmade (tulesurmad, uppumised, kukkumised, külmumised, liiklussurmad) tegelik põhjus. Ära hoitud kulude arvelt saab rahastada nende haiguste ravi, mis ei ole välditavad.
Vigastused ja nendega kaasnev kulu on ära hoitavad. Vaid veidi rahade ümberjaotust ja auke oleks eelarves vähem, rääkimata ära jäänud isiklikest tragöödiatest ja paljude inimeste kannatustest. Terved inimesed on õnnelikud inimesed. Õnnelikud inimesed on rikkamad, kui ainult rikkad inimesed.
