Aaviksoo ülikoolireform võib mõne eriala tühjaks jätta
Minister Jaak Aaviksoo tasuta kõrghariduse kava rakendamise juures on kaks tõsist küsitavust. Esiteks, ta ütleb, et noored hakkavad õppima tasuta. Selleks sõlmitakse ülikoolidega kolmeaastase perspektiiviga lepingud ning ülikoolide vastuvõttude arvu suurendatakse.
Erialade kaupa vaadates on meil ka ka praegu erialasid, kus saab tasuta õppida näiteks tehnikaalad ja loodusteadused. Aga kui lähed õigusteaduskonda või reklaami õppima, siis on sada protsenti kindel, et selle eest tuleb maksta.
Muretsema paneb ka ülikoolide rahastamine, et kui kaob ära valdkonnapõhine rahastamine ehk koolitustellimus, mis pole endise rektori Aaviksoo jaoks kunagi „suur armastus” olnud.
Võtame näiteks selle sama aineõpetuse. Kui riik enam ei suuna meetmeid õpetajakoolitusse, siis tuleb arvestada, et noorte isiklik esimene valik ei ole tänasel päeval õpetajaharidus.
Kui ülikool hakkab erialasid vaatama populaarsuse, tuntuse või mingite muude näitajate järgi ja riik oma hoovad sellest süsteemist välja võtab, siis ma kahtlen, kas maksumaksja sõna kuidagi ülikoolides üldse mõjule jääb.
Aaviksoo plaani on teoks teha iseenesest väga kerge: lihtsalt keelustatakse kõik tasulised õppekohad avalikes ülikoolides. Reaalselt tähendaks see aga umbes 50 protsenti väiksemat üliõpilaste vastuvõttu.
Nende 50 protsendi tasuliste kohtade kinni maksmine on täiesti selgelt ebareaalne. Seda ressurssi lihtsalt ei ole.
