AAVO KOKK: Sektsioonkapi juurest tagasiteed ei ole
Hilisel nõukaajal oli igas korralikus kodus sektsioonkapp. Muidugi oli sellest palju käegakatsutavat kasu. Tookord osteti asju siis, kui neid oli saada. Kõik kokku ostetud asjad oli aga vaja kusagile paigutada. Vähehaaval sai sektsioonkapist aga eduka perekonna sümbol. Ostes suurema kapi, saime kaasa ka eduka ja sidemetega inimese maine.
Sektsioonkapp tuli, et jääda. Korterid olid ju nii väikesed, et kui kord kapp ühes seinas paigas, siis mujale seda ei saanudki liigutada. Jah. Võinuks ju eesti lahti võtta ja mõnda teise tuppa viia, aga see nõudnuks hulga tööd. Parem jätta nii nagu on. Esimene kapi ostmise järgne tapeedivahetus kinnistas kappi veelgi. Kapi taha jäi ju tapeet panemata, järelikult ei saanud hiljem isegi tahtmise korral kappi mujale
/----/
JÄTKUB TRÜKITUD EESTI PÄEVALEHES
Minu kolmapäevased autoritekstid ilmuvad ainult Päevalehe paberversioonis.
Kes soovib neid internetis lugeda, saatke e-mail aadressile juhtimine@epl.ee, selgitusse kirjutage TELLIN ja tutvustage ennast.
Aavo Kokk