Aavo Sarap: vaid paha juhus vääraks Hispaania võitu
•• Baarid reklaamivad end jalgpallimängudega, suur osa telereklaame viitab jalgpallile, ka Eesti Päevaleht teeb suure jalgpalliintervjuu. Aavo Sarap, mis selle MM-iga on, et see inimesed segi ajab?
MM toimub nii harva ja kui võrrelda näiteks olümpiaga, siis olümpial on alad, mis ise hakkama ei saa. Kõiki muid alasid – korvpall, hoki ja jalgpall – peab sinna meelitama, aga jalgpall on ikka nii kange, et saadab sinna noortemeeskonnad. See võib mängija jaoks olla üks võimalus karjääri jooksul, ka fännide põlvkonnad vahetuvad ja järgmisel aastal kohe uut võimalust ei tule.
•• Vaatajaid on MM-il meeletult palju, aga Eestis on tribüünid täiesti tühjad. Mis paneb inimesi just MM-i vaatama ja mitte tavalist jalgpalli?
Ütleme, et mingil ajal lõigati jalgpalli vaatamine Eestis ära. Natukene on Nõukogude tausta, kuid ka iseseisvusajal tehti möödalaskmisi, mis ei ole soodustanud fännide hulga kasvu. 1990-ndatel läks edasi valesti, sest ei tehtud tööd toomaks rahvast jalgpalli vaatama. Kui inimesed ära võõrutad, siis on neid väga raske tagasi saada. Vene ajal tõesti oli klubisid, mida käidi vaatamas ja tuhat pealtvaatajat polnud tol ajal mingi näitaja. Kuigi jalgpall oli siis tõesti venelaste ala, tõmbasid kohalikud meeskonnad ka kohalikku rahvast.
•• Kas MM-i populaarsust saab ära kasutada, selleks et levitada jalgpallipisikut vähemalt noorte seas?
See tuleb kasuks niikuinii, juba pikema tsüklina on MM-id ja EM-id olnud järjest Eestile sobivas ajavööndis. Eks see ole andnud juurde ka meie koondisele, et fännid hakkavad tribüünidele jõudma. Tavalisel inimesel, kes jalgpalli ei vaataks, pole võimalust jalgpalli mitte näha, sest prime-time’il tuleb jalgpall, on lehtedes ja kõikjal. Kui 2014 läheb MM Brasiiliasse, siis võib see, kes väga tahab, sellest pääseda.
•• Kuidas meil üldse noorte jalgpalliga läheb? On ju noored üha paremaid tulemusi saavutanud.
Neid võimalusi laste jalgpalli juurde saamiseks on tekkinud maailma avardumisega üha rohkem. Kui meie alustasime Roman Ubakivi juures mängimist, siis olime sisuliselt ainus eestlaste sats Tallinnas. Peale meie veel ka Viljandi, Pärnu ja Tartu, aga mujal oli muukeelne rahvas. Nüüd on klubisid nii palju ja lapsi tuleb jalgpalli juurde, nii et ka rohkem andeid tuleb välja. Jalgpall on selles mõttes demokraatlik ala, et siin võivad igasugused füüsilised eeldused sobida. Võtame näiteks kergejõustiku – kui sul ei ole kiiret lihast, siis pole mõtet saja meetri jooksu teha.
•• Mille arvelt see tuleb, et jalgpallis tulemused järjest paranevad, aga muude spordialade puhul räägitakse, et tulemused on kehvad, pealekasv nõrk?
Eks see on igavene teema, et noored on rikutud, kõik on pehmemad. Eks mingil määral olegi, kuid nüüd tulevad esile mängijad, kes tõesti tahavad mängida, mitte enam mängijad, kes elus muud võimalust ei näe. Kõige suurem anne on ikkagi pea sees – motivatsioon ja tahe.
•• Ütlesid, et jalgpall on demokraatlik ala, aga kui palju on Eestil üldse võimalik väikeriigina kunagi meeskondlikul alal läbi murda?
Ma arvan, et lootust on küll. Läti ju jõudis EM-ile ning kui palju nad meist ikka suuremad on. See on täpselt nagu „Dumb and Dumber” filmis, kus küsitakse tüdrukult, et kas mul sinuga võimalust on, ja tüdruk vastab, et üks miljonist. Küsija rõõmustab, et järelikult on ju võimalus. Ma nii pessimistlik ei ole, aga see nõuab asjaolude kokkulangemist ja miks see juhtuda ei võiks.
•• Kui palju Eesti jalgpallurid palka saavad? Kui paljud neist üldse teenivad?
Vähe. Mingisugust raha saab võib-olla 50 protsenti mängijatest, aga palgaks võib seda nimetada kolmandik. Palk oleks umbes 1000 euro ligidal. Alla selle on raske palgaks nimetada, sest elu on kallis ja sul peab mingi muu toetus kõrval olema. Eestis palgad väga kõrgele ei lähe ja ma ei usu, et meil on palju mängijaid, kes saavad üle 2000 euro.
•• Kas väiksed palgad võivad põhjustada ka kihlvedudega tegelemist?
Kindlasti on see üks põhjuseid ning see annab ju võimalusi mängijaid rohkem mõjutada. Taimelava pettusteks on pool-amatöörid ja täiesti amatöörid, kus pakutavad summad on väiksed. See paistab küll ju silma, et miks sellele mängule kihlvedudes kahtlaselt palju raha on pandud, aga korraldajaid see ei huvita. Tähelepanu läheb mängijatele, kuid neid, kes asja seavad ja nööre tõmbavad, ei tuvasta keegi. Korraldajatele on mängijad lihtsalt kahuriliha.
•• Eile tuli uudis, et jälle rööviti ajakirjanikke. Lõuna-Aafrika Vabariik on kuritegevuses maailmas esirinnas. Kuidas suhtuda sellesse, et FIFA just sellisele riigile MM-i andis?
Eks see korraldajate nimetamine on jälle, nagu alati meie ümber. Mis asi see FIFA on ja mille peal seal võimul püsitakse? Aafrika riikidel on üks hääl ning neid on seal palju ja mingil hetkel tuleb neile midagi vastu anda. Eks see kipub jälle päevakorda, et kas võrdne jagamine on õige jagamine. Ma usun, et nad hakkama saavad, ma usun, et vähemalt meeskondade turvalisus on tagatud, muidu jätab see kogu Aafrikale väga viletsa märgi ja võib juhtuda, et kaob võimalus edaspidi MM-e saada. Aga ma ei oska öelda, mis seal turistidega juhtuda võib, kui nad teatud tänavatest üle lähevad.
•• 2002 oli MM Koreas ja Jaapanis ja seal oli näha, kuidas kohtunikud kippusid kodumeeskondade kasuks mänge „ära tegema”. Kas võib ka seekord oodata, et üritatakse kodumeeskonda kaugemale aidata?
Ma ei usu, et tahtlikult midagi tehakse. Samas, mis inimese peas toimub, on niivõrd keeruline. Eks mingi surve kohtunikule on. Ühelt poolt mõeldakse, et ega ma neid nüüd ei aita või et ma nüüd neile liiga ei tee. See tuleb sellest, et jalgpall on niivõrd suure tähelepanu all ja siis otsitakse kohti, kui tahetakse näha, kuidas mäng „ära tehakse”. See pole plaanipärane ja sihilik tegevus, kuid juba tähelepanu tekitab pinget ja võib põhjustada olulisi eksimusi. Kui ennast ei puuduta, siis on see muidugi mängu osa, aga kui see sind puudutab, siis on see ülekohtune ja ebaõiglane.
•• Kuidas üldse Aafrika riikide võimalused sel aastal on?
Mina Aafrika tagantkiitjate sekka ei tule, sest ma arvan, et Aasiast, Aafrikast ja Põhja-Ameerikast on üks meeskond MM-il üleliia. Kui taset vaadata, siis Euroopast jääb tugevamaid meeskondi välja, kui sealt mujalt asemele tuleb. Kui nad esimese hooga tulid, siis vaadati iga väiksemat sammu, et oh, kui hästi hakkama saavad. Samamoodi on noorte mängijatega, et kui nad seal vahetusest sisse tulevad, midagi ära ei riku, siis vaadatakse ka, et oh, tubli. Kui aga järgmisel aastal peab hakkama ise tegusid tegema, siis on näha, et pole veel valmis. Vaatenurk muutub ja samamoodi on Aafrika ja Aasia suhtes muutunud, kuna neilt oodatakse edusamme, kuid tuleb välja, et ega nad selleks ikkagi valmis ole. Samal ajal on neil ikka ebaõnne ka, kui Elevandiluurannikul Didier Drogba ära kukkus ja Ghanal Michael Essien – märgid ei näita ka selle poole. Vaatasin Ghana mängu Lätiga ja ainult lätlaste väravavaht aitas neil võita. (Läti kaotas Ghanale lõpuminutite väravast 0 : 1).
•• Mainisid just, et Drogba ja Essien on vigastatud, kuid nad pole ainsad ja viimaste nädalate jooksul on vigastatuid ridamisi juurde tulnud. Millest sellised vigastused tulevad?
Kui sa nüüd vaatad, millistest klubidest mehed viga on saanud, siis on need tippklubid. Seal on juba see võitlus koha pärast niivõrd tõsine, et pahatihti jäävad vigastused lõpuni välja ravimata ning seetõttu on need vigastused väsimusvigastused. Võitlus koha pärast meeskonnas ja liigas sööb need mängijad lihtsalt ära. Samas tulevad need vigastused treeningutel ja sõprusmängudel, kus keskendumine pole enam nii suur ning võetakse natuke lõdvemalt. Ka minu enda suuremad vigastused tulid pärast mängijakarjääri lõppu ja sama on näiteks ka poksis, kui lüüakse väiksemate löökidega mehi pikali siis, kui nad seda ei näe, aga kui nad näevad ja on selleks valmis, siis vaatad küll, et kuidas nad selliseid pauke vastu võtavad.
•• Kas see tähendab ka, et tipp-mängijatel, kes enne MM-i vigastatud olid, on MM-il väike eelis?
Näiteks Fernando Torrese (Hispaania tippründaja – D. L.) puhul ma ei usu, et sellest palju kasu on. Tema kubemevigastus on selline, et see vajab pikalt puhkust ning ei pruugi valutada, kuid võib väiksema spurdi peale märku anda. Kuna seda korralikult välja ei ravitud, siis sel MM-il ei pruugi Torres midagi väga paljut korda saata. Aga Hispaania puhul ei usu ma, et see erilist muret tekitab.
•• Hispaania on siis ka Sinu silmis favoriit?
Mõtlesin, et kas nad ikka suudavad olla kaks aastat pärast EM-i samasugused, aga viimane sõprusmäng Poolaga (Hispaania võitis 6 : 0 – D. L.)...Nüüd on nad minu jaoks number üks soosik. Kas nad just võidavad, aga nad on kindlalt suurimad favoriidid.
•• Kes edasi tulevad?
Ma eelistan praegu pigem Euroopa meeskondi. Minu arvates lükatakse Saksamaad täiesti teenimatult kõrvale, sest nad ei ole nõrgad. Üritasin viimase 1,5 nädala jooksul end jalgpalliga kurssi viia, aga Bosnia vastu teine poolaeg oli neil täiesti fantastiline mäng. Nüüd on muidugi tüüpiline sakslaste MM-i eelne lause, kus nad kurdavad, et nende mängijad pole ikka päris nii head, kuid selle kohta on üks vastus – vaatame pärast MM-i ning pärast seda on kõik Saksamaa mängijad staarid. See on nende stiil, et nad teevad end alati ise maha.
•• Millest see tuleb, et sakslastest räägitakse iga suurturniiri eel kui nõrgast meeskonnast, aga lõpuks veavad end ikka kõrgele?
Saksamaa puhul on see tase ja mass, millega seda rahvast tuleb. Praegu on Saksamaa koondis huvitav, sest seal on palju võõramaalasi. Keskel on Samir Khedira, türklane Özil (Mesut – D. L.) ründava poolkaitsjana ja noor äärepoolkaitsja Marko Marin, kes oli täiesti suurepärane. Samuti Claudemir Cacau – väga kihvt koosseis.
•• Kuidas Brasiilia šanssidesse suhtuda – 2006. aastal tuldi suurte staaridega ja põruti, aga nüüd tullakse meeskonnana?
Nad on tugevad, aga mina Brasiiliat number üheks ei peaks, sest meil Eestis on mul silma jäänud, et ajakirjanikud-spetsialistid pasundavad neid üle. Vaatasin ka nende Tansaania mängu ja pole nad nii head, et võiks nende šanssides kindel olla. Ootaks neilt rohkem kas või hullumeelse riski võtmist, nad on muutunud selliseks Prantsusmaaks, mis on tugev meeskond, kuid nad ei suuda millegagi üllatada, vaid jooksevad peaga vastu seina.
•• Kui nimetasite Hispaaniat, Saksamaad ja Inglismaad esimese ešelonina Euroopast, siis kas Itaalia ja Prantsusmaa on seekord teine ešelon?
Itaalia on täpselt loterii ja ma arvan, et kui nad alagrupist edasi saavad, siis on kõik võimalik, aga alagrupis võib neil väga raskeks minna. Nende probleemiks on tänavu klassikalise ründajate taga mängiva poolkaitsja puudumine, kes suudaks kiireid sööte ette jagada. Praegu ei mängi nad seda klassikalist Itaalia mängu. Aga Itaalia on just selline meeskond, et kui hakatakse ainult tulemuse peale mängima, siis see on nende mäng. Täpselt sama seis on Argentinaga, kes võib play-off’is ilma tegema hakata.
•• Argentina puhul peab küsima, kas rumal treener Diego Maradona suudab neutraliseerida maailma parima jalgpalluri Lionel Messi?
Peaaegu suutis valikturniiril, ta ajas ju selle nii närviliseks ja seal läks asi täiesti jalgpalliväliste teemadeni, mille alusel mängijaid koondisse valiti. Messi üksi ei tee kindlasti midagi, aga seal on klassiga mängijaid veel. Nende jaoks on endiselt kõik õhkõrn ja närviline, aga kui alagrupist edasi saavad, siis on nad väga ohtlikud ja võivad kõike teha.
•• 2002 jõudis paremate sekka mitu musta hobust, 1998 oli Horvaatia edukäik. Kes võiks seekord mustaks hobuseks olla?
Kui Aafrika maa võidaks, siis oleksid nad mustad hobused. Vutt on nii konservatiivne, et ainus riik, kellest võib saada uus maailmameister, on Hispaania. Muidu olen ma kindel, et võitja tuleb nende vanade võitjate seast. Kui Hispaania võidaks, siis oleks see jalgpalliajalukku vaadates suur üllatus, kuna uusi võitjaid tuleb väga pikkade vaheaegade järel. Aga praegu on Hispaania tõesti hea meeskond.
•• Aga mis nad seekord siis tugevaks muudab?
Ma arvan, et see mass ja jalgpallifilosoofia ja maailma avardumine, et enam pole maailm nii natsionalistlik Euroopas. Nad väidavad ise, et neile need maakonnad ei loe, kuid ma usun, et nüüd on hakanud Franco pärand mööduma. Klubitippude filosoofia, et hakatakse kiirelt mängima, on jõudnud ka koondise juurde. Sellega kaasneb ju enesekindlus, et nad julgevad niimoodi kiirelt mängida. Neil on ka selline koosseis, et võivad panna ükskõik keda väljakule ja ikka on nad sama võimsad. Tuli Cesc Fabregas Xavi Hernandeze asemele ja kujuta ette, selline mees istub pingil. Kõik asjaolud on kokku tulnud ja vähemalt väljapoole tundub, et hea vaim on sees ning pole sellist Hollandi vaimu, kus väheke suurema hulga staaride korral läheb õudseks hõõrumiseks.
•• Kui jälgida rahvaküsitlusi, on hollandlased eestlaste seas kõi-ge populaarsem meeskond.
Kuidas sulle ei saa Arjen Robben meeldida või [Wesley] Sneijder või [Rafael] Van Der Vaart! Neid mängijaid on seal nii palju olnud, et muidugi see meeldib, sest nad üritavad alati mängida. Holland on alati musternäidis, kus hõõrumiseks läheb. Kord väljendub selles, et musti on liiga palju, või teinekord, et Robben on paha inimene või antakse talle omakorda vähe palli. Nad pööravad liialt tähelepanu, et kõik peavad võrdsed olema. Vägisi võrdsust tehti meile 50 aastat ja kõik pole ikka võrdsed. Kuskil peaks olema tasakaal ning Hispaanial on see tasakaal.
•• Kas mõnest riigist kahju ka on, et nad MM-ile ei pääsenud? Rootsist? Venemaast?
Venemaale on raske kaasa tunda, andke andeks. Kui nüüd oleks vaja, siis Rootsile või Horvaatiale, aga Euroopast jääb ikka kedagi välja. See käib selle juurde, et kohad on jagatud Aasiale, Aafrikale ja Põhja-Ameerikale üks koht juurde ja see tuleb paratamatult Euroopa arvelt. Seal on lihtsalt nii palju riike, kelle hääl on FIFA-le tähtis ja seetõttu on see paratamatus.
•• Kas MM-il tuleb esile mängija, kellest seda oodata ei oska?
Samad, mis ma ütlesin, vaatame Saksamaa koondist MM-i järel. Just nimelt see Marko Marin. Kui Saksamaal hästi läheb, siis võib sealt tulla mitu staari, kelle peale tormi jooksma hakatakse.
•• Palju on räägitud MM-i pallist Jabulanist, mida kõik väravavahid vihkavad. On see siis halb või hea pall?
Väravavahid absoluutselt vihkavad, ja need, kes lüüa oskavad, armastavad. Ma arvan, et Tarmo Kink armastab seda palli. Osa haavleid on mummudega näiteks ja nad lendavad stabiilselt. Täiesti ümmargused hakkavad aga õhuvooludes tantsima. Kui sakslased hakkasid palli liimima, siis jäi õmblusi vähemaks ja see hakkab õhus rohkem tantsima, sest õmblustega lendab pall stabiilsemalt. Kui sa lööd vinti, siis läheb selge kaarega, aga kui lööd täpselt palli keskele, siis ta hakkab tantsima.
•• Aafrika Rahvaste karikavõist-lustel jäi silma, et seal hakkasid mehed kaugelt peale lööma, kuid väravale lõpuks pihta ei saadud.
No taotaksegi. Ghana mängus Läti vastu võib ju süüdistada väravavahti, kes selle palli sisse lasi, kuid pall langes enne väravavahti ootamatult ja tuli värav. Vaatajatele ju väravad meeldivad ja võime rääkida küll ilusatest kombinatsioonidest, ent see on nagu võidusõit, kui keegi kraavi sõidab, siis on äge, ja kui jalgpallis keegi 40 meetri pealt ristnurka lööb, siis on see samuti võimas.
•• Milline MM-idest seni kõige parema mulje on jätnud?
Eks see ole ikka, et vanasti oli muru rohelisem, naised ilusamad ja ilm ilusam. 1982 Brasiilias ja vahepeal taanlaste fantastilised mängud. Aga mäng on ikkagi nii palju edasi liikunud ja see, milleks Hispaania praegu võimeline on – kui nad suudavad sel MM-il tulemuse teha –, siis võib see MM midagi täiesti erilist olla.
•• Hispaaniast oleme palju rääkinud, aga mis võib neil alanud MM-il alt vedada?
Soosikukoormusega on need mehed harjunud. Nagu Oliver Kahn ütles, et pinge on tema keskmine nimi, nende vendade kohta võib samamoodi öelda. Mis võib alt vedada? Teised meeskonnad, kõik tulevad nende vastu kinniselt ja kui ühel päeval ei põrka ja käest läheb, siis võib midagi juhtuda. Minu arust Meistrite liiga poolfinaalis Barcelona kaotas, mitte Inter ei võitnud. Nad kaotasid teises mängus oma mängu ja hakati tõstma pikki palle enda väikestele ründajatele. Vahepeal võib peas segi minna ning see võib samamoodi Hispaaniaga juhtuda. Miskipärast ma arvan, et Vicente Del Bosque’s on piisavalt palju väga head treenerit, kes suudab nad maa peale tuua, kui isegi lühis tekkib. Põhjus võib olla kas või mingi mätas, kuid pigem peaks tegu olema mitme teguri kokkulangemisega.
