Abilinnapea sekkus: ühekordsete aktsioonidega prügipätte ei alista, vajame süsteemset lahendust

 (48)

Isetekkeline prügimägi Tallinnas Silikatsiidi 7
Isetekkeline prügimägi Tallinnas Silikatsiidi 7Foto: Tallinna linnavalitsus

Tänavu möödub kümme aastat sellest, kui kogu maailm vaatas pealt, kuidas Lõuna-Itaalia linn Napoli uppus prügisse. „Kõigil on pädevust, aga kellelgi pole vastutust,“ meenutasid itaallased tollal kohalikku kõnekäändu.

See oli must stsenaarium, millest kõik ülejäänud maailma linnad said õppida, sest ebaõnnestunud prügimajanduse hind võib linlastele olla kõrge. Tollane määritud maine peletab turiste sellest pika ajalooga linnast eemale veel tänagi.

Tallinn on küll roheline ja keskkonnasõbralik linn, kuuludes maailma kümne kõige puhtama õhuga pealinna hulka (nagu näitasid hiljutised Maailma Terviseorganisatsiooni andmed), kuid see ei anna põhjust roidunud rahuloluks. Prügimajandus valmistab muret meilgi, sest siin-seal linna servades leidub ikkagi inimesi, kelle jaoks ei loe reeglid, käsud ega keelud ja kes ladustavad prügi omatahtsi, hoolimata tagajärgedest.

Ühekordsetest aktsioonidest ei piisa

Nende isetekkeliste prügimägede vastu ei too püsivat lahendust ühekordsed aktsioonid, ehkki ka need võivad tõsta kodanike teadlikkust. Talgupäev või muu kogukondlik ühiskoristus taastab hetkeks korra, kuid tegelikult on tarvis püsivat ja süsteemset lahendust, muidu jäävadki talgulised vanu rehve ja aegunud akusid avastama sealt, kust alles kuu aja eest üksmeeles rämps minema tassiti.

Samal teemal:

Peamine muudatus peab algama turu korraldusest ja selleks on vaja muuta jäätmeseadust. Linn peab saama võimalikult suure kontrolli selle üle, kes prügi veab ja kuhu ta selle ladustab.

Meie Tallinnas oleme eelistanud Tallinna Jäätmekeskuse kaudu korraldatud prügivedu, olles pälvinud mitmete nn vabaturu lahenduse eest võitlejate pahameele.

Paraku annab konkreetne versioon sellest nn vabast turust võimaluse anarhiaks, mis soosib isetekkeliste ja ebaseaduslike prügimägede teket. Ka riigikontroll hindab oma jäätmemajanduse raportis, et „enim segadust on tekitanud siiani riigi jäätmekavas 2014–2020 kirjas olev plaan kaotada omavalitsuste korraldatav jäätmevedu ning võimaldada jäätmeid koguda nn vabaturu tingimustes.“

Linn ei pea üksnes teadma, kes prügi veab, vaid ka seda, kuhu ja kui palju ta seda ladustab. See on oluliseks abiks võimalike kuritarvituste avastamisel. Praegusel hetkel on nn vabaturu põhimõtete järgi toimivates piirkondades jäätmevedajal ladustamispaiga otsimisel vabad käed. Ja riigil on õigus avada linna piirides oma maadel prügi ladustamise paiku, kuid linna kontrolliõigus seal on piiratud. Riik aga kui maa omanik igale poole ei jõua ja nii need prügimäed tekivadki.

Isetekkelised prügimäed Tallinna servades on liiga suured, et saaks nende tekitamises süüdistada vaid lähipiirkondade vastutustundetuid elanikke. Püsib kahtlus, et mõned väiksemad firmad anarhiliste sugemetega prügiturul, kelle käsutuses on siiski küllaltki suured prügimassid, veavad seda süstemaatiliselt nendesse paikadesse, kus jäätmete mahapanek tegelikult keelatud või lubatud vaid selgetel tingimustel. Seega annaks selge paranemise tulevikus see, kui teaksime täpselt, kes kuhu prügi veab.

Riigikontroll kritiseerib liigset vabadust

Tallinn eelistab seda, et prügiveo lepingut vedajaga ei tee iga Piret või Pille või Malle ise, vaid vedajaga lepib tingimused kokku hoopiski Tallinna linn. Ehk siis Tallinna linn ongi jäätmekeskuse klient. See, et linn teeb lepingu vedaja ja ladustajaga, mitte kodanik seda ei tee, peakski olema tulevikus reegel.

Omavalitsuse reguleeritud prügimajandus on ka hinna mõttes efektiivsem, mida muide tõendab riigikontrolli prügimajanduse raport. „Suurem osa kohalikke omavalitsusi on suutnud rakendada korraldatud jäätmeveo süsteemi,“ teatas riigikontroll eelmise aasta lõpus. „Tänu sellele maksavad inimesed jäätmeveo eest kuni kaks korda vähem kui neis omavalitsustes, kus jäätmevedaja valivad inimesed ise.“

Põhjus on lihtne – linnavõim on reeglina tugevam läbirääkija kui eratarbija. Ja kui erafirma pakubki mõnel pool paremat hinda, siis võib halvemal juhul juhtuda, et kokkuhoid tuleb saastunud metsaaluse arvelt. Mida peab siis omakorda koristama ja mis on kallis.

Miks on omavalitsuste käed seotud prügi mahavalajatega võitlemisel? Eks selle juuri tuleb otsida ikka aegadest, kus vastaseid riigi ja Tallinna vahel oli poliitilistel põhjustel kõige teravam. Aga see ei tähenda, et me oleks jõuetud või võimetud.

Munitsipaalpolitsei on asunud regulaarselt patrullima Astangu ja teistel prügimägedel. Asendamatu on kohalike elanike abi, kes ei peaks ju soovima elada prügimäe kõrval.

Seega, kes iganes näeb ebaseaduslikku prügi mahapanekut, peaks sellest kindlasti teavitama munitsipaalpolitseid telefonil 14410 ja kui suudab hankida pildimaterjali sellisest tegevusest, siis saatma selle mupo@tallinnlv.ee.

Kohalikud elanikud teavad kõige paremini, mis nende kodukandis toimub, ja kutsun üles oma teadmisi jagama.

Kuid sellega asi ei piirdu. Munitsipaalpolitsei tegeleb praegu kaamerate muretsemisega piirkonda, mis võimaldab prügipätid tuvastada ja panna ka vastutama. Teadlik ja tähelepanelik kodanik pluss munitsipaalpolitsei kaamerad peaksid korrale kutsuma ka kõige jultunumad.

Aga omavalitsuse poolt rangelt reguleeritud korraldust on ikkagi vaja. Ainuüksi seepärast, et teaksime, kuhugi läheb see prügi, mille talgulised kokku kannavad ja mis auto peale laetakse.

Arvo Sarapuu Foto: erakogu

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare