Abivahend aitab iseseisvalt elada
Norra Oslo Tehniliste Abivahendite Keskus saadab kord kahe kuu tagant Eestisse merekonteineritäie kasutatud ratastoole, tugiraame, tõstukeid, funktsionaalvoodeid ja teisi abivahendeid liikumispuuetega inimestele ja vanureile.
"Meie paneme kahest lagunenud ratastoolist kokku ühe korraliku," ütleb aktsiaseltsi Invaru direktor Enn Leinuste, kes peab sellist humanitaarabi hindamatuks.
"Ilma nende saadetisteta ei oleks meil võimalik inimestele üldse laenutada nii kalleid abivahendeid nagu ratastoolid ja funktsionaalvoodid," tõdeb ta. Oslo Tehniliste Abivahendite Keskuse kaudu on Eestisse jõudnud ka tööriistad lagunenud abivahendite remondiks. Samuti teadmised kuidas puuetega inimesi teenindada ja abivahenditega varustamist korraldada.
Norra ja Eesti ühisprojekti raames on korraldatud mitmeid seminare ja õppereise, mille eesmärgiks on olnud jagada Eestis abivahendite-alast teavet ja aidata siin välja arendada teenindusvõrk. Koolitust on saanud nii Invaru ja ITAK-i abivahendikeskuste töötajad kui ka Eesti linnade ja maakondade sotsiaal- ja tervishoiuosakondade juhid, sotsiaalasutuste juhid, ministeeriumide ametnikud. Eelmisel nädalal tutvusid Norra sotsiaalpoliitika, puuetega inimestele osutatavate sotsiaalteenuste ja Oslo Tehniliste Abivahendite Keskusega ka Eesti maavanemad.
Eesti ja Norra ühisprojekt liikumispuuetega inimeste varustamiseks tehniliste abivahenditega sai alguse kolme aasta eest. Projekti on haaratud Eesti abivahendite soetajad Invaru ja ITAK, Norras korraldab asju kaubaketiga Rema 1000 seotud aktsiaseltsi Inventor tegevdirektor Stein Skjørshammer. Norra riik on projekti rahastanud viie miljoni Eesti krooniga.
Hädavajalik abiline või luksusasi?
Tänu Norra ja ka teiste Skandinaaviamaade toetusele on Invaru ja Intak kolme aasta jooksul suutnud avada oma teeninduspunktid üle kogu Eesti. Esialgu vaid humanitaarabi toel alustanud keskustes on nüüd peaaegu pooled abivahendid uued ja ise ostetud. "Ostame siiski kõige odavamaid abivahendeid," märgib ITAK-i direktor Mati Mark. Abivahendite soetamiseks, rentimiseks ja remondiks eraldab riik kahele keskusele kokku 2,5 miljonit krooni. Rahanappus tõmbab kindla piiri hädavajaliku ning lihtsalt vajaliku vahele. "Kui inimesel on ainult üks käsi, ei saa ta leiba lõigata. Võime talle anda spetsiaalse naeltega lõikelaua, millele leiba kinnitada, elektriline leivaviilutaja oleks aga juba meie mõistes luksus," selgitab Mati Mark.
Oslo Tehniliste Abivahendite Keskus, mille sarnane asutus töötab igas Norra maakonnas, lähtub põhimõttest, et abivajaja peab saama talle vajaliku vahendi. Olgu selleks suurendusteleviisor, käe järgi disainitud lusikas, tekstilugemisraamat või kohandatud invasõiduauto. Kõik kulutused tasub riik. Aastas ostetakse Oslo keskusesse abivahendeid 140 miljoni Norra krooni eest.
Eestis napib spetsialiste
Invaru direktor Enn Leinuste peab Eestis rahast ja tehnikast tõsisemaks probleemiks koolitatud spetsialistide puudust. Invaru ja ITAK-i teeninduspunktid mitte üksnes ei laenuta abivahendeid välja, vaid konsulteerivad abivajajat ja õpetavad teda vahendit kasutama - seda sageli vaid iseenese tarkusele toetudes. Norras aitab inimesele sobivaima vahendi leida ja õpetab ta seda kasutama spetsiaalset koolitust saanud ergoterapeut. Eestis Enn Leinuste sõnul sellist spetsialisti veel pole.
"Kuigi ükski abivahend ei kompenseeri puuet täielikult, võimaldab see siiski olla inimesel iseseisvam ja elada inimväärsemat elu," rõhutab Enn Leinuste. Varustatus abivahenditega kergendab mitte üksnes puuetega inimese, vaid ka nende eest hoolt kandvate lähedaste elu.
Ka on ühiskonnal kasulikum varustada puuetega inimene abivahenditega ja võimaldada tal elada oma kodus, kui paigutada ta sotsiaalhoolekandeasutusse. PILLE LIIMAL
PILLE LIIMAL
