Aet Kiisla: tervis on integratsioonis sama tähtis kui keel

Täna esitletakse uut integratsioonimonitooringut. Panen oma mõtted kirja justnimelt enne selle dokumendi lugemist, et ei oleks lihtsalt kommentaar dokumendile vaid üldisem mõtisklus.

Vaatamata sellele, mida on tarkades dokumentides kirjutatud, on tavaarusaam integratsioonist kui eri rahvusest inimeste kooseksisteerimise teema. Ikka veel leiab mõttearendusi, kas keegi peab kuhugi integreeruma, kas kedagi tuleb kuhugi integreerida või on integratsioon kahepoolne protsess. Kui mõelda inglisekeelse sõna integrity peale, läheb pilt laiemaks ja ilusamaks. Integrity on ühtaegu nii terviklikkus kui ka väärikus.

Kui mõelda ühiskonna terviklikkuse peale, siis me ei räägi ilmtingimata eestlastest ja venelastest, vanadest ja noortest, konservatiividest ja liberaalidest. Me ei pea kedagi kellelegi vastandama või kedagi kellegagi tasakaalustama. Terviklikkuse tähenduses integreeritud ühiskonnas on kõigil ühiskonnaliikmetel võimalik väärikalt elada, kõigil on selleks võrdsed võimalused.

Olen mõelnud, mida selliseks väärikaks ja terviklikuks ühiskonnaks vaja on. Mida on vaja teha ja kes mida teha saab. Ja milleks. Tegelikult on kõik sellised suured küsimused võimalik taandada täitsa argistele vastustele. Usun tugevalt, et korralik ja kvaliteetne karjääriõpetus koolides annab noortele adekvaatse ettekujutuse oma võimalustest ning aitab oma potentsiaali maksimaalselt rakendada. See aga omakorda toetab inimese eneseväärikust. Inimene, kes tunneb end enesekindlalt, on teadlik oma võimalustest ja tunneb oma kohta ühiskonnas, ei vaja nn integreerimisvõtteid.

Mis veel tekitab ebakindlust ja rahulolematust? Miks on osad inimesed niivõrd rahulolematud, et me tunneme vajadust neid integreerida? Unustades hetkeks igasugused päevasekeldused ja lahkarvamused poliitilistel teemadel a la Ukraina ja Putin... Inimeste jaoks on oluline tervis. Hiljuti selgus, et eriti halb tervis on Ida-Viru inimestel. Kes see ikka rahul on, kui tervis kehv. Arusaamad tervisklikust toitumisest on ebaühtlased, liikumine pole kõigi inimeste jaoks loomulik. Ka siin saab palju ära teha kaudsete võtetega - koolitoidu abil tervislike toitumisharjumuste tekitamine; kergliiklusteede võrgu abil soodustada enamat liikumist (sh maapiirkonnas koolibusside asemel); avaliku raha eest korraldatavatel üritustel tervislikuma kraami pakkumine kui küpsised ja saiakesed.

Niisiis, minu positiivne programm ühiskonna integreerimiseks (noored ja vanad, eestlased ja venelased, ükskõik kes) on panustamine teemadele, mis on universaalsed ja ei sõltu integreeritavate eripäradest vms. Olgu need siis rahulolu meelepärasest tööst ja vabaajavõimalustest, heast tervisest ja enesetundest.